Rahandussüsteem ja tagajärjed

Vajadus tsüklilise tarbimise järele

Planeeritud iganemine

Iga reaalselt valmistatud toote eluiga peab võimaldama tsüklilise tarbimise püsimajäämise. Teisisõnu peab kõik teatud ajal ära lagunema, et jääks püsima raharinglus, mida on vaja majanduse käigus hoidmiseks .

Planeeritud iganemine on põhimõtteliselt tahtlik efektiivsuse tagasihoidmine, et toode laguneks suhteliselt kiiresti. See toimub tahtlikult tootjate puhul, kes ajastavad toodete lagunemist garantii lõppemisele, kui ka kaudselt, kus tootmises kasutatavad lihtsamad meetodid, nagu odavad materjalid ja kehv disain kajastub kehvas tootes ning selle lagunemine on ainult aja küsimus.

Jäätmete rohkus

Hoolimata vajalikusest tuleb turule tuua pidevalt ja piisavalt uusi tooteid tekitades seega lõppematult jäätmeid.

Vähesus

Kaupade ja teenuste väärtus

Osaliselt määrab kaupade ja teenuste väärtuse pakkumine ja nõudlus. Mida rohkem midagi on, seda vähem on see väärt. Mida vähem midagi on, seda rohkem on see väärt. Vajaolevate ressursside vähesus suurendab kasumit. See tekitab tugevat motivatsiooni hoida ressursse haruldastena. Kui ettevõtted teavad, et nad saavad rohkem raha teenida hoides asju haruldasena, siis kalduvus tahtlikult piirata tootmist või valetada saadavalolevate ressursside kohta on suur.

Rahandussüsteem tasustab mehhanisme nagu vähesus ja kehv vastupidavus.

Isegi veel vastikumalt saab kasumit teenida keskkonna reostuse tagajärjel tekitatud puudusest, nagu näiteks see, mis toimub praegu meie veevarudega. Veevarusid reostatakse ja poes müüakse vett.

Kasumi olulisus

Rahandussüsteemi tähtsaim motiveeriv põhimõte on kasum või üldisemalt sissetulek. Kõik inimesed üritavad saada sissetulekut.

Kasumi vajadus tekitab kolme väga negatiivset mõju ühiskonnale:

Üldine kuritegevus

Väikevargustest kuni ebaseadusliku müügi, pettuse ja röövini.

1990ndatel tehti MervaFowles`i uurimus, mis leidis, et töötuse kasvades kasvab ka kuritegevus.

Inimene, kes elab puudustkannatavas keskkonnas, kus on vähe ressursse, kehv haridus ning vähe võimalusi tööd leida, teeb lihtsalt seda, mida vaja, et elus püsida. Samas kui neuroos (närvisüsteemi psüühilise talitluse häire), mis tekib selle stressi tõttu, viib tihti vägivaldsete ja ühiskonda ründavate tegudeni.

Teisisõnu tekitab keskkond inimese käitumise.

Kuritegevus on pidev, sest kapitalismis ei saa kunagi kõigil olla töö.

Ettevõtete kuritegevus

Peamiselt seotud kasumiga ning jaguneb:

• planeeritud iganemine
• monopolide kokkumäng
• turu manipuleerimine
• alltöövõtt
• hinna kokkulepped
• tööjõu ärakasutamine
• valitsuse salakokkulepped

Ettevõtjate himu kasumi järele ei erine pisikurjategija vajadusest ellu jääda. Samal ajal kui viimane sooritab kuritegusid ellujäämiseks, siis ettevõte sooritab kuritegusid sellepärast, et veelgi rohkem kindlsutada oma võimupositsiooni, eluviisi ja rikkust.

Alates Enroni tahtlikust California elektrijaama sulgemisest, eesmärgiga aktsia hinda suurendada, kuni Bayeri ettevõtteni, mis teadlikult levitas HIVga nakatunud ravimeid, peaks enamikule olema selge, et ettevõtte kuritegu on püsiv ning tihti veelgi salakavalam ja ohtlikum, kui üldine kuritegu, sest tagajärjed mõjutavad väga suuri inimhulkasid.

Valitsuse kuritegevus

Valitsuse kuritegu on kõige komplekssem ja keerulisem käitumisvorm, sest ettekujutust valitsusest muudavad väga valdavad väärtused.

Valitsuse kõige suurem kuritegu on sõja kasutamine valitsust toetavate ettevõtete ning rahalise kasu nimel. Nagu ütles kahekordne Aumedali saaja Major Smedley D. Butler:

"Sõda on äri. Ja on alati olnud. See on arvatavasti kõige vanem, selgelt kõige kasulikum ning kindlasti kõige õelam. See on ainuke, mis on ulatuselt rahvusvaheline. See on ainuke, milles kasumit arvutatakse dollarites ning kahjusid eludes."

Sõjal on tänapäeval kolm põhilist motivaatorit:

1. Tööstuslik ärikasum (maksimeeritud eliidi jaoks)
2. Ressursside omandamine või vargus (nagu toimus Iraagis ja Afganistaanis)
3. Strateegiline geopoliitiline paiknemine (kergendamaks edasist tööstuslikku kasumit ning ressursside vargust)

Sõda on arvatavasti suurim haigus, mida on tekitanud vara- ja võimuiha. Valitsus koos oma ajupestud mõrvarite meeskonnaga käepärast on seotud kõige kõrgema enesealalhoiuvormiga.

Rahandus

Õpetlik video, mis näitab, et raha on võlg ja miks seda süsteemi on vaja muuta.


Kahjuks pakub video rahandussüsteemisisese lahenduse, mis ei lahenda probleeme nagu, korruptsioon, kuritegevus, sõjad ja tehnoloogilise töötuse probleemi, mis tulevikus kasvab.

Ameerika poliitik Ron Paul on mitmeid kordi rõhutanud, et see rahandussüsteem ei toimi ja selle lappimine on mõttetu.