Raha `` EI `` ole stiimul

Stiimul
Teooria väidab, et kasumivajadus annab inimestele või organisatsioonidele motivatsiooni uute ideede ja toodete loomiseks, mida turul müüa. Eeldatakse, et kui inimesed poleks motiveeritud raha saamisest, siis ei leiutataks midagi ning ei toimuks ühiskonna arenemist.

Samas tuleb ära mainida, et leidub inimesi, kes arvavad, et kui raha ei oleks stiimul, siis ei oleks arukaid inimesi ja ühiskond taandareneks, sest keegi ei viitsiks midagi teha.




Selle teooria vastu räägib inimkond ise, sest esiteks ei teinud kõige suuremaid panuseid ühiskonda inimesed, kes tahtsid kasumit. Nikola Tesla, Louis Pasteur, Charles Darwin, Albert Einstein, Galileo Galilei, vennad Wright'id ja Isaac Newton ei panustanud ühiskonda materiaalsete enesehuvide pärast. Need inimesed on panustanud ühiskonda tohutute saavutustega.

Kõige võimsamad panused teinud just inimesed, kes ei olnud rahast mõjutatud.

Kas Martin Luther King jalutas mööda Birminghami tänavaid raha pärast, kui rassistid teda kividega loopisid? Arstid on teinud operatsioone, millega on aidatud haiget, kes ise või kelle pere ei suudaks seda kinni maksta. Kui see motivatsiooni tekitav teooria oleks tõene, siis me ei näeks tänapäeval vabatahtlikkust.
Järelikult see loogika ja see teooria on vale, et inimene ei taha ilma rahata mitte midagi kasulikku teha.


Motivatsiooniteooria looja



Ameerika psühholoog Abraham Maslow (1908 – 1970) on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja.
Inimvajaduste hierarhia on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem:

1. Füsioloogilised vajadused – seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus
2. Turvalisusvajadus – vajadus kaitstuse järgi (peavari, ühiskond
3. Armastus- ja kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse
4. Tunnustusvajadus – vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele
5. Eneseteostusvajadus – vajadus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi.

Kordagi pole nimetatud, et inimene vajaks motivatsiooniks raha.

Heategevus


Organisatsiooni Médecins sans frontières kaudu, riskivad arstid vabatahtlikut arengumaades oma eluga, et osutada arstiabi kohtades, kus see pole kättesaadav. Maailmas on palju vabatahtlikke, kes on nõus teisi ilma tasuta aitama. Pole vaja isegi kaugelt otsida, sest Eestis osales ju Teeme Ära raames 50 000 inimest, kes vabatahtlikult koristasid teiste prahti. Samuti on olemas Õnnepank, kus inimesed teevad heategusid teistele ilma rahata.

Iga päev teevad üle maailma miljonid inimesed üldsuse huvides vabatahtlikku tööd. 1992. aastal avaldatud küsitluses oli 50% USA täiskasvanutest nõus heategevust tegema sotsiaalsetes tegevustes keskmiselt 4,2 tundi nädalas ning kokku 20,5 miljardit tundi.


Isiklik motivatsioon


Mõelge kas või iseenda peale, kui teil on mingi hobi nagu näiteks pildistamine, leiutamine, tantsimine, käsitöö, looduseuurimine või midagi muud, siis miks te seda teete ja kellele.
Kas te teete pilte ainult endale vaatamiseks või müümiseks? Ei, Eesmärk on ikka teistega
jagada enda loomingut ja püüda pidevalt edasi areneda.


Samuti leiutab meistrimees kõikide jaoks vajalikke asju mitte ainult
endale. Tantsija ei taha samuti ju üksi omaette tantsida, ta tahab teistele näidata, mida oskab, ja sellega pakub ta naudingut ka teistele. Sama kehtib käsitöölise kohta. Ka looduseuurija tahab oma avastused teistele teatavaks teha ja ta ei uuri loodust selleks, et raha teenida või mingeid muid hüvesid saada.


Uudishimu ja eneseteostusvajadus on need, mis viivad inimkonda edasi.




Raha paratamatus praegu


See, et me vajame raha, on süsteemist tingitud, kuna kõik on rahaga seotud. Tegelikkuses tahame neid asju, mida raha eest saame osta. Miks mitte luua ühiskond, kus inimesed teevad otse eluks vajalike asjade eest tööd. Vajadused nagu: söök, jook, peavari ja energia. Selle nimel on iga terve mõistusega inimene valmis end liigutama, sest need tagavad elu ja ühiskonna toimimise.

Tuleb arvestada sellega, et rahandusega kaasneb palju negatiivset nagu näiteks tahtlikult tekitatud nappus, mis omakorda tekitab kasumi, nälja, sõja, kihistumise, korruptsiooni jne.


Kasumipüüdlus on peaaegu alati inimhuvidest eespool. Vaadates vähkitekitavaid lisaaineid,
mida lisatakse toitudele, ning kallid ravimid, mida toodab
tervishoiutööstus (kohati tuhandeid kroone maksvad) on selge, et kasumistiimul on kahjulik.


Rahandussüsteemis on probleemidel ainult siis lahendus, kui nende lahendamisest saab kasu teenida.

Olulised probleemid, mis vajaks lahendamist jäävad lahendamata.

Tõsi on, et raha paneb tegema, aga enamik ideid ja tooteid on selleks, et teenida raha, mitte aga olla kasulikud ja edasiviivad tervele inimkonnale. Pealegi tekitab kasumivajadus korruptsiooni ja teisi negatiivseid käitumismustreid ühiskonnale.

Rahamajandus on kahjulik tervele inimkonnale. Me toodame tooteid ja reklaamime neid, et raha teenida. Reklaam on inimese mõjutamine, pannes teda uskuma, et ta vajab teatud toodet ja nii me raiskame ressursse ning kurname loodust. See süsteem hävitab Maa ja seega meie elu.

Seega raha EI ole stiimul ja pole kunagi olnud.