Inimene ja loodus

Selles osas arutame loodusseaduse põhimõtet. Täpsemalt välja tuues reaalse maailma sümbiootilise ja areneva loomuse. Ning teaduslikku meetodit, mis on kõige efektiivsem tehnika otsuste vastuvõtmisel, mis meil tänapäeval on kasutada.


Inimene eemaldub loodusseadustest

Meie süsteemis on kohutavalt palju müra. Teisisõnu on elu põhitõed kaduma läinud sotsiaalsete, kutseliste ning rahanduslike kohustuste merre, millest paljud on suuresti tehislikud.

Näiteks: raha ja sissetuleku vajadus paneb inimese olukorda, kus otsused on tihti väga piiratud.

Tavaliselt ei peegelda leitud töökohad kindla isiku tegelikke huve ega ühiskonna kui terviku huve. Kui me uuriks tänapäeval olemasolevaid ameteid, siis me kipuks leidma, et suurel enamusel neist pole mingit laiemat otstarvet, kui tsüklilise tarbimise käigus hoidmine, et hoida majandust jalul.

Selline suvaline käitumine raiskab tohutult inimeste elusid ja ressursse. Tagajärjeks on see, et kogu tänapäeva haridussüsteem pole muud kui koogivormitehas, mis valmistab inimesi ette kindlaksmääratud tööle. Selle asemel, et toota harituid ja kriitilise mõtlemis oskusega inimesi.

Albert Einstein on öelnud:

`` Õppimis himu ja loov mõtlemine on kaduma läinud pidevas ning ühtses tuupimises. ``


Pannes tavapärased ühiskonna normid ja käitumisviisid hetkeks kõrvale ja arutame, mis on tegelikult oluline ?

Esitame küsimuse: mis on looduses peaaegu tunnetuslikud küljed ning mida need arusaamised meile õpetavad sellest, kuidas me peaksime juhtima oma käitumist sellel planeedil?


1. Esimene loodusseadus
• Iga inimene vajab piisavalt toitu, puhast õhku ja puhast vett ning seega peab austama neid sümbiootilisi looduse protsesse, mis on nende vajaduste jaoks olulised.

Enamik inimesi tänapäeval ei saa aru või ei arvesta looduse vastastikust seotust ning protsesside jada, millest meie toit, õhk ja vesi tulevad. Kui me aga tunnistame, uurime ja õpime nendest protsessidest, siis viib loogiline mõttekäik koos suunavate järeldustega meid sobilikemate käitumiste poole, mis aitab meie vajadusi rahuldada.


Näiteks on vesi ja õhk loomulikud külluslikud planeedi ressursid, mille allikad nõuavad ainult meie, inimrahvastiku, hoolt ja säilitamist.

Kahjuks on meie impulsiivne ja lühinägelik kasumisüsteem tekitanud olukorra, kus kõlblikku vett ähvardab nappuse kriis, sest tööstus jätkab looduse reostamist igal sammul.



• Looduse protsesside sümbiootilistesse seostesse on sisse ehitatud raamistik, millele pääseb ligi arusaamisega sellest, kuidas maailm tegelikult töötab, teadusliku uurimise kaudu.

Väga lihtsalt öeldes …

• Meie käitumist peaks juhtima eesmärk optimeerida neid tingimusi, nii palju kui võimalik, mis säilitavad ja maksimeerivad meie elu vajaduste kvaliteeti ja küllust.

Kahjuks seda ei toimu. Tõsiasi on see, et meie jätkusuutlikkust ähvardavad meetodid, mida praegu kasutame. Rahandussüsteem jätkab tegutsemist lühiajalise kasu nimel pikaajalise hävitustöö arvelt.


Nagu ütleb loodusseadus: meil on vaja kõrge kvaliteediga õhku, toitu ning vett ellujäämiseks. Seega peame üle saama harjumustest, mis häirivad või tekitavad soodumuse häirimiseks looduse sümbiootilisi protsesse, mis tagavad meile meie põhivajadused.

Kui me ei tee seda, siis selle seaduse eiramise tagajärjed võivad meid viia punkti, kust pole enam tagasiteed looduse vaatenurgast ning seega oleks inimrassi püsimajäämine küsimärgi all.


2. Teine loodusseadus:
• Ainuke konstant on muutumine ning inimeste arusaamad on pidevalt üleminekufaasis.

Ei ole ühtegi asitõendit, mis tõestaks arusaama, et kõik, mis me täna tõeks peame on ka tulevikus nii. Samas kui mõned uuritud loodusnähtused võivad praeguste teaduslike tõendite põhjal tunduda peaaegu tunnetuslikud, siis iga arusaama üksikasjad muutuvad alati, sest meie analüüsimeetodid ja –tööriistad muutuvad ning loodetavasti arenevad pidevalt.

Nagu ütles C. J Keyser:

`` Täielik kindlameelsus on harimata mõistuste ning fanaatikute privileeg. ``

• Intellektuaalne muutumine on pidev ning inimesed omakorda peavad hoidma võimalikult avatud meelt uue informatsiooni suhtes, isegi kui see paneb proovile selle isiku identiteedi.

Kõik, mida me teame ja millest mõtleme, on ainult tõenäosused ning tänapäeva analüüsimeetoditega, mis on tõestanud omavat ennetavaid kasusid ühiskonnale pikkade perioodide vältel, suudame hinnata oma arusaamu ja uskumusi muutuval ja nihkuval skaalal, ulatades kõige vähem tõenäolisest kuni kõige tõenäolisemani. See ei põhine ainult inimeste arvamusele või subjektiivsusele, vaid tugevale tagasisidele loodusest. Ning see punkt toob meid teadusliku meetodini.


Teaduslik Meetod

Loodusel on endal reeglid, mis ei suuda tunnistada või mis ei hooli sellest, mida sina või keegi teine tahab tõe pähe võtta. Võttes seda arvesse on meie enda huvides õppida ja meelestada end loodusega nii palju kui võimalik. Kõige tuntum meetod loodusseaduste arvestamiseks ning rakendamiseks on Teaduslik meetod.

Teaduslik meetod koosneb sisuliselt kolmest sammust:

1. Uue idee või probleemi ära tundmine, mis vajab lahendamist.
2. Loogilise mõttekäigu kasutamine hüpoteesi loomiseks. Võttes arvesse kogu saadaval olevat infot
3. Ning selle hüpoteesi katsetamine vaatluste kaudu reaalses maailmas.

Teaduslik meetod on see, mis on inimestele kui liigile võimaldanud arusaamise endast ning tegelikust maailmast.