Raha `` EI `` ole stiimul

Stiimul
Teooria väidab, et kasumivajadus annab inimestele või organisatsioonidele motivatsiooni uute ideede ja toodete loomiseks, mida turul müüa. Eeldatakse, et kui inimesed poleks motiveeritud raha saamisest, siis ei leiutataks midagi ning ei toimuks ühiskonna arenemist.

Samas tuleb ära mainida, et leidub inimesi, kes arvavad, et kui raha ei oleks stiimul, siis ei oleks arukaid inimesi ja ühiskond taandareneks, sest keegi ei viitsiks midagi teha.




Selle teooria vastu räägib inimkond ise, sest esiteks ei teinud kõige suuremaid panuseid ühiskonda inimesed, kes tahtsid kasumit. Nikola Tesla, Louis Pasteur, Charles Darwin, Albert Einstein, Galileo Galilei, vennad Wright'id ja Isaac Newton ei panustanud ühiskonda materiaalsete enesehuvide pärast. Need inimesed on panustanud ühiskonda tohutute saavutustega.

Kõige võimsamad panused teinud just inimesed, kes ei olnud rahast mõjutatud.

Kas Martin Luther King jalutas mööda Birminghami tänavaid raha pärast, kui rassistid teda kividega loopisid? Arstid on teinud operatsioone, millega on aidatud haiget, kes ise või kelle pere ei suudaks seda kinni maksta. Kui see motivatsiooni tekitav teooria oleks tõene, siis me ei näeks tänapäeval vabatahtlikkust.
Järelikult see loogika ja see teooria on vale, et inimene ei taha ilma rahata mitte midagi kasulikku teha.


Motivatsiooniteooria looja



Ameerika psühholoog Abraham Maslow (1908 – 1970) on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja.
Inimvajaduste hierarhia on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem:

1. Füsioloogilised vajadused – seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus
2. Turvalisusvajadus – vajadus kaitstuse järgi (peavari, ühiskond
3. Armastus- ja kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse
4. Tunnustusvajadus – vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele
5. Eneseteostusvajadus – vajadus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi.

Kordagi pole nimetatud, et inimene vajaks motivatsiooniks raha.

Heategevus


Organisatsiooni Médecins sans frontières kaudu, riskivad arstid vabatahtlikut arengumaades oma eluga, et osutada arstiabi kohtades, kus see pole kättesaadav. Maailmas on palju vabatahtlikke, kes on nõus teisi ilma tasuta aitama. Pole vaja isegi kaugelt otsida, sest Eestis osales ju Teeme Ära raames 50 000 inimest, kes vabatahtlikult koristasid teiste prahti. Samuti on olemas Õnnepank, kus inimesed teevad heategusid teistele ilma rahata.

Iga päev teevad üle maailma miljonid inimesed üldsuse huvides vabatahtlikku tööd. 1992. aastal avaldatud küsitluses oli 50% USA täiskasvanutest nõus heategevust tegema sotsiaalsetes tegevustes keskmiselt 4,2 tundi nädalas ning kokku 20,5 miljardit tundi.


Isiklik motivatsioon


Mõelge kas või iseenda peale, kui teil on mingi hobi nagu näiteks pildistamine, leiutamine, tantsimine, käsitöö, looduseuurimine või midagi muud, siis miks te seda teete ja kellele.
Kas te teete pilte ainult endale vaatamiseks või müümiseks? Ei, Eesmärk on ikka teistega
jagada enda loomingut ja püüda pidevalt edasi areneda.


Samuti leiutab meistrimees kõikide jaoks vajalikke asju mitte ainult
endale. Tantsija ei taha samuti ju üksi omaette tantsida, ta tahab teistele näidata, mida oskab, ja sellega pakub ta naudingut ka teistele. Sama kehtib käsitöölise kohta. Ka looduseuurija tahab oma avastused teistele teatavaks teha ja ta ei uuri loodust selleks, et raha teenida või mingeid muid hüvesid saada.


Uudishimu ja eneseteostusvajadus on need, mis viivad inimkonda edasi.




Raha paratamatus praegu


See, et me vajame raha, on süsteemist tingitud, kuna kõik on rahaga seotud. Tegelikkuses tahame neid asju, mida raha eest saame osta. Miks mitte luua ühiskond, kus inimesed teevad otse eluks vajalike asjade eest tööd. Vajadused nagu: söök, jook, peavari ja energia. Selle nimel on iga terve mõistusega inimene valmis end liigutama, sest need tagavad elu ja ühiskonna toimimise.

Tuleb arvestada sellega, et rahandusega kaasneb palju negatiivset nagu näiteks tahtlikult tekitatud nappus, mis omakorda tekitab kasumi, nälja, sõja, kihistumise, korruptsiooni jne.


Kasumipüüdlus on peaaegu alati inimhuvidest eespool. Vaadates vähkitekitavaid lisaaineid,
mida lisatakse toitudele, ning kallid ravimid, mida toodab
tervishoiutööstus (kohati tuhandeid kroone maksvad) on selge, et kasumistiimul on kahjulik.


Rahandussüsteemis on probleemidel ainult siis lahendus, kui nende lahendamisest saab kasu teenida.

Olulised probleemid, mis vajaks lahendamist jäävad lahendamata.

Tõsi on, et raha paneb tegema, aga enamik ideid ja tooteid on selleks, et teenida raha, mitte aga olla kasulikud ja edasiviivad tervele inimkonnale. Pealegi tekitab kasumivajadus korruptsiooni ja teisi negatiivseid käitumismustreid ühiskonnale.

Rahamajandus on kahjulik tervele inimkonnale. Me toodame tooteid ja reklaamime neid, et raha teenida. Reklaam on inimese mõjutamine, pannes teda uskuma, et ta vajab teatud toodet ja nii me raiskame ressursse ning kurname loodust. See süsteem hävitab Maa ja seega meie elu.

Seega raha EI ole stiimul ja pole kunagi olnud.

Rahandussüsteem ja tagajärjed

Vajadus tsüklilise tarbimise järele

Planeeritud iganemine

Iga reaalselt valmistatud toote eluiga peab võimaldama tsüklilise tarbimise püsimajäämise. Teisisõnu peab kõik teatud ajal ära lagunema, et jääks püsima raharinglus, mida on vaja majanduse käigus hoidmiseks .

Planeeritud iganemine on põhimõtteliselt tahtlik efektiivsuse tagasihoidmine, et toode laguneks suhteliselt kiiresti. See toimub tahtlikult tootjate puhul, kes ajastavad toodete lagunemist garantii lõppemisele, kui ka kaudselt, kus tootmises kasutatavad lihtsamad meetodid, nagu odavad materjalid ja kehv disain kajastub kehvas tootes ning selle lagunemine on ainult aja küsimus.

Jäätmete rohkus

Hoolimata vajalikusest tuleb turule tuua pidevalt ja piisavalt uusi tooteid tekitades seega lõppematult jäätmeid.

Vähesus

Kaupade ja teenuste väärtus

Osaliselt määrab kaupade ja teenuste väärtuse pakkumine ja nõudlus. Mida rohkem midagi on, seda vähem on see väärt. Mida vähem midagi on, seda rohkem on see väärt. Vajaolevate ressursside vähesus suurendab kasumit. See tekitab tugevat motivatsiooni hoida ressursse haruldastena. Kui ettevõtted teavad, et nad saavad rohkem raha teenida hoides asju haruldasena, siis kalduvus tahtlikult piirata tootmist või valetada saadavalolevate ressursside kohta on suur.

Rahandussüsteem tasustab mehhanisme nagu vähesus ja kehv vastupidavus.

Isegi veel vastikumalt saab kasumit teenida keskkonna reostuse tagajärjel tekitatud puudusest, nagu näiteks see, mis toimub praegu meie veevarudega. Veevarusid reostatakse ja poes müüakse vett.

Kasumi olulisus

Rahandussüsteemi tähtsaim motiveeriv põhimõte on kasum või üldisemalt sissetulek. Kõik inimesed üritavad saada sissetulekut.

Kasumi vajadus tekitab kolme väga negatiivset mõju ühiskonnale:

Üldine kuritegevus

Väikevargustest kuni ebaseadusliku müügi, pettuse ja röövini.

1990ndatel tehti MervaFowles`i uurimus, mis leidis, et töötuse kasvades kasvab ka kuritegevus.

Inimene, kes elab puudustkannatavas keskkonnas, kus on vähe ressursse, kehv haridus ning vähe võimalusi tööd leida, teeb lihtsalt seda, mida vaja, et elus püsida. Samas kui neuroos (närvisüsteemi psüühilise talitluse häire), mis tekib selle stressi tõttu, viib tihti vägivaldsete ja ühiskonda ründavate tegudeni.

Teisisõnu tekitab keskkond inimese käitumise.

Kuritegevus on pidev, sest kapitalismis ei saa kunagi kõigil olla töö.

Ettevõtete kuritegevus

Peamiselt seotud kasumiga ning jaguneb:

• planeeritud iganemine
• monopolide kokkumäng
• turu manipuleerimine
• alltöövõtt
• hinna kokkulepped
• tööjõu ärakasutamine
• valitsuse salakokkulepped

Ettevõtjate himu kasumi järele ei erine pisikurjategija vajadusest ellu jääda. Samal ajal kui viimane sooritab kuritegusid ellujäämiseks, siis ettevõte sooritab kuritegusid sellepärast, et veelgi rohkem kindlsutada oma võimupositsiooni, eluviisi ja rikkust.

Alates Enroni tahtlikust California elektrijaama sulgemisest, eesmärgiga aktsia hinda suurendada, kuni Bayeri ettevõtteni, mis teadlikult levitas HIVga nakatunud ravimeid, peaks enamikule olema selge, et ettevõtte kuritegu on püsiv ning tihti veelgi salakavalam ja ohtlikum, kui üldine kuritegu, sest tagajärjed mõjutavad väga suuri inimhulkasid.

Valitsuse kuritegevus

Valitsuse kuritegu on kõige komplekssem ja keerulisem käitumisvorm, sest ettekujutust valitsusest muudavad väga valdavad väärtused.

Valitsuse kõige suurem kuritegu on sõja kasutamine valitsust toetavate ettevõtete ning rahalise kasu nimel. Nagu ütles kahekordne Aumedali saaja Major Smedley D. Butler:

"Sõda on äri. Ja on alati olnud. See on arvatavasti kõige vanem, selgelt kõige kasulikum ning kindlasti kõige õelam. See on ainuke, mis on ulatuselt rahvusvaheline. See on ainuke, milles kasumit arvutatakse dollarites ning kahjusid eludes."

Sõjal on tänapäeval kolm põhilist motivaatorit:

1. Tööstuslik ärikasum (maksimeeritud eliidi jaoks)
2. Ressursside omandamine või vargus (nagu toimus Iraagis ja Afganistaanis)
3. Strateegiline geopoliitiline paiknemine (kergendamaks edasist tööstuslikku kasumit ning ressursside vargust)

Sõda on arvatavasti suurim haigus, mida on tekitanud vara- ja võimuiha. Valitsus koos oma ajupestud mõrvarite meeskonnaga käepärast on seotud kõige kõrgema enesealalhoiuvormiga.

Rahandus

Õpetlik video, mis näitab, et raha on võlg ja miks seda süsteemi on vaja muuta.


Kahjuks pakub video rahandussüsteemisisese lahenduse, mis ei lahenda probleeme nagu, korruptsioon, kuritegevus, sõjad ja tehnoloogilise töötuse probleemi, mis tulevikus kasvab.

Ameerika poliitik Ron Paul on mitmeid kordi rõhutanud, et see rahandussüsteem ei toimi ja selle lappimine on mõttetu.

Rahandussüsteemi lõplik läbikukkumine

Selles osas arutame praeguse ülemaailmse majanduse kokkuvarisemise loomust. Vaatame põhjalikumalt tehnoloogia rolli töötajate ümberpaigutamisel ning tagajärgi, mida see maailma majandusele peale surub.

Maailm on võlgu iseendale

Kõikide maailma riikide kollektiivne välisvõlg on umbes ~57 triljonit dollarit. Kõigist 203 riigist maailmas on ainult 4 riiki, kes ei ole võlgades. Ainuüksi USA on üle 12 triljoni võlgu aasta 2009 seisuga ja USA riigikassa loal läbi viidud uurimistööst järeldub, et kui jätkatakse laenamist samas tempos, siis aastaks 2013 tuleks tulumaks tõsta 65%, et riik suudaks tagasi maksta ainult intresse.

Kogu maailm on sisuliselt pankrotis – aga kuidas on see võimalik?
Kuidas saab maailm tervikuna olla võlgu iseendale?
Ilmselgelt on see lollus.

Raha koondumine rikaste kätte

Rahandussüsteem ei ole midagi enamat kui

mäng ja see, kes on sotsiaalsel võimupositsioonil, teeb reeglid.

Näiteks, kui sul on 1 miljon krooni ja sa paned selle deposiiti intressiga 5% siis sa teenid aastas 50 000 krooni ainult selle eest, et hoiad raha deposiidis.

Sa teenid raha, raha enda pealt. Ei mingit uuendust, ei mingit panust ühiskonda, ei midagi.

Seega kui sa oled madalamast- või keskklassist (enamik rahvast) ja sinu rahalised vahendid on piiratud ning sa oled sunnitud kasutama krediitkaarti või kasutad pangalaenu, et osta oma kodu, siis nende teenuste eest maksad sa intressi ning just seda sama intressitulu kasutatakse selleks, et maksta neile, kes oma raha deposiidis hoiavad.

Sisuliselt tähendab see seda, et pank võtab vaestelt, et maksta rikastele. Ja need vaesed, kellelt võetakse, oleme meie ehk enamik rahvast.

Stagflatsioon kui tupikseis

USA kongressi liige Ron Paul tunnistab, kuidas praeguse süsteemi lappimisest ei piisa, sest süsteem on ise läbinisti vigane; ta mainib ka, et poliitikud ei taha seda tunnistada, sest muidu muutuvad nad ebavajalikeks oma oskamatuse tõttu probleeme lahendada:



Ameerika ühendriikide valitsuse ja elanike koguvõlg kokku oli 53 triljonit USD 2007. aasta seisuga. USA kogu rahavaru oli ainult 12 triljonit dollarit ja aastane SKP oli ainult 14 triljonit dollarit. Kahjuks saab USA valitsus väga vähe teha, et peatada seda suurt majanduslangust, järgides rahandussüsteemi põhitõdesid. Isegi kui lisada majandusse kümneid triljoneid dollareid ei kompenseeriks see bilansi defitsiiti. Kui nad teeksid sedasorti likviidsuse suurendamise, siis selle tulemusena võimenduks praegune stagflatsioon, kus inflatsioon ja majanduse stagnatsioon toimuvad üheaegselt.

Stagflatsioon on keskpankade õudusunenägu, sest stagnatsiooni saab parandada raha ringlusesse laskmisega kuid see suurendab veelgi inflatsiooni ning inflatsiooni saab vähendada raharingluse vähendamisega kuid see jällegi suurendab majandusseisakut. Tegemist on kooslusega, mida on väga keeruline paremaks muuta.

Tehnoloogiline töötus on rahandussüsteemi hukatuseks

Rahandusprobleeme arutades pakuvad paljud lahenduseks rahareformi. Mis hõlmab endas: kullastandardi taastamist, intressi keelustamist, Föderaalreservi sulgemist - anda raha trükkimise õigus tagasi ainult valitsusele.

Kuigi need reformid on osaliselt õiged ja loogilised ei arvesta need siiski ühe väga olulise asjaga, mis hävitab meie tänapäeva majandusmudeli.

Inimtööjõu asendamine masinatega

Meie majandusmudel näeb ette, et inimesed töötaksid sissetuleku saamiseks. Kogu meie majanduse aluseks on inimesed, kes müüvad oma tööjõudu kui väärtust vabal turul. Kui inimestel ei ole enam võimalik töötada sissetuleku nimel, siis rahandussüsteem hävib.

Majandusteadlane John Maynard Keynes on põlglikult märkinud:

"Meid on tabanud uus haigus, mille nime mõned lugejad veel ei tea, kuid millest tuleb palju juttu järgnevatel aastatel - tehnoloogiline töötus."

See tähendab kasvavat tööpuudust kuna masinad asendavad inimtööjõu kiiremini, kui suudame leida uue rakenduse inimtööjõule.

Samas kui poliitikud ja ettevõttejuhid vaidlevad teemade üle, mis väidetavalt põhjustavad maailmas kasvava tööpuuduse nagu välismaisete ettevõtete allhange või immigrantidest tööjõud, siis tegelik põhjus, milleks on tehnoloogiline töötus, jääb avalikes väitlustes arutamata.

• Vabaturumajandus on üles ehitatud kulude vähendamise ideele, et suurendada kasumit, seega kalduvus asendada inimtööjõudu masinatega, kus iganes võimalik, on ainult loomulik tööstuse vajadus.

Lõppude lõpuks ei vaja masin pause, tervisekindlustust, toetusi ning ei nõua ka palgakõrgendust, sest ei kuulu nõudlikku ametiühingusse.

Masinate arenedes on inimesed sunnitud töötama teistes sektorites. Põllumajandussektorist läksid inimesed üle tööstussektorisse ja sealt üle teenindussektorise.

Tänapäeval on hakatud ka teenindussektorit automatiseerima:




Majandusteadlane Stephen Roach on hoiatanud:

"Teenindussektor on kaotanud oma rolli kui Ameerika ohjeldamatu töökohalooja"

Kus on uus arenev sektor, mis võtaks tööle kõik asja eemale tõrjutud töötajad? Seda polegi.

Samas kui majandusteadlased otsivad uusi mudeleid, et toime tulla peaaegu lõppematu töötuse probleemidega. Enamik keelduvad arutamast seda, mida on tegelikult vaja, et ära hoida täielikku ühiskonna kokkuvarisemist.

Lahendus ei seisne tekkinud probleemide lahendamises, vaid pigem on aeg, et me väljuks süsteemi piiridest täielikult. Sest rahapõhine süsteem, koos kapitalismiga, on täielikult iganenud tehnoloogilise ärkamise aja alguses.

Inimene ja loodus

Selles osas arutame loodusseaduse põhimõtet. Täpsemalt välja tuues reaalse maailma sümbiootilise ja areneva loomuse. Ning teaduslikku meetodit, mis on kõige efektiivsem tehnika otsuste vastuvõtmisel, mis meil tänapäeval on kasutada.


Inimene eemaldub loodusseadustest

Meie süsteemis on kohutavalt palju müra. Teisisõnu on elu põhitõed kaduma läinud sotsiaalsete, kutseliste ning rahanduslike kohustuste merre, millest paljud on suuresti tehislikud.

Näiteks: raha ja sissetuleku vajadus paneb inimese olukorda, kus otsused on tihti väga piiratud.

Tavaliselt ei peegelda leitud töökohad kindla isiku tegelikke huve ega ühiskonna kui terviku huve. Kui me uuriks tänapäeval olemasolevaid ameteid, siis me kipuks leidma, et suurel enamusel neist pole mingit laiemat otstarvet, kui tsüklilise tarbimise käigus hoidmine, et hoida majandust jalul.

Selline suvaline käitumine raiskab tohutult inimeste elusid ja ressursse. Tagajärjeks on see, et kogu tänapäeva haridussüsteem pole muud kui koogivormitehas, mis valmistab inimesi ette kindlaksmääratud tööle. Selle asemel, et toota harituid ja kriitilise mõtlemis oskusega inimesi.

Albert Einstein on öelnud:

`` Õppimis himu ja loov mõtlemine on kaduma läinud pidevas ning ühtses tuupimises. ``


Pannes tavapärased ühiskonna normid ja käitumisviisid hetkeks kõrvale ja arutame, mis on tegelikult oluline ?

Esitame küsimuse: mis on looduses peaaegu tunnetuslikud küljed ning mida need arusaamised meile õpetavad sellest, kuidas me peaksime juhtima oma käitumist sellel planeedil?


1. Esimene loodusseadus
• Iga inimene vajab piisavalt toitu, puhast õhku ja puhast vett ning seega peab austama neid sümbiootilisi looduse protsesse, mis on nende vajaduste jaoks olulised.

Enamik inimesi tänapäeval ei saa aru või ei arvesta looduse vastastikust seotust ning protsesside jada, millest meie toit, õhk ja vesi tulevad. Kui me aga tunnistame, uurime ja õpime nendest protsessidest, siis viib loogiline mõttekäik koos suunavate järeldustega meid sobilikemate käitumiste poole, mis aitab meie vajadusi rahuldada.


Näiteks on vesi ja õhk loomulikud külluslikud planeedi ressursid, mille allikad nõuavad ainult meie, inimrahvastiku, hoolt ja säilitamist.

Kahjuks on meie impulsiivne ja lühinägelik kasumisüsteem tekitanud olukorra, kus kõlblikku vett ähvardab nappuse kriis, sest tööstus jätkab looduse reostamist igal sammul.



• Looduse protsesside sümbiootilistesse seostesse on sisse ehitatud raamistik, millele pääseb ligi arusaamisega sellest, kuidas maailm tegelikult töötab, teadusliku uurimise kaudu.

Väga lihtsalt öeldes …

• Meie käitumist peaks juhtima eesmärk optimeerida neid tingimusi, nii palju kui võimalik, mis säilitavad ja maksimeerivad meie elu vajaduste kvaliteeti ja küllust.

Kahjuks seda ei toimu. Tõsiasi on see, et meie jätkusuutlikkust ähvardavad meetodid, mida praegu kasutame. Rahandussüsteem jätkab tegutsemist lühiajalise kasu nimel pikaajalise hävitustöö arvelt.


Nagu ütleb loodusseadus: meil on vaja kõrge kvaliteediga õhku, toitu ning vett ellujäämiseks. Seega peame üle saama harjumustest, mis häirivad või tekitavad soodumuse häirimiseks looduse sümbiootilisi protsesse, mis tagavad meile meie põhivajadused.

Kui me ei tee seda, siis selle seaduse eiramise tagajärjed võivad meid viia punkti, kust pole enam tagasiteed looduse vaatenurgast ning seega oleks inimrassi püsimajäämine küsimärgi all.


2. Teine loodusseadus:
• Ainuke konstant on muutumine ning inimeste arusaamad on pidevalt üleminekufaasis.

Ei ole ühtegi asitõendit, mis tõestaks arusaama, et kõik, mis me täna tõeks peame on ka tulevikus nii. Samas kui mõned uuritud loodusnähtused võivad praeguste teaduslike tõendite põhjal tunduda peaaegu tunnetuslikud, siis iga arusaama üksikasjad muutuvad alati, sest meie analüüsimeetodid ja –tööriistad muutuvad ning loodetavasti arenevad pidevalt.

Nagu ütles C. J Keyser:

`` Täielik kindlameelsus on harimata mõistuste ning fanaatikute privileeg. ``

• Intellektuaalne muutumine on pidev ning inimesed omakorda peavad hoidma võimalikult avatud meelt uue informatsiooni suhtes, isegi kui see paneb proovile selle isiku identiteedi.

Kõik, mida me teame ja millest mõtleme, on ainult tõenäosused ning tänapäeva analüüsimeetoditega, mis on tõestanud omavat ennetavaid kasusid ühiskonnale pikkade perioodide vältel, suudame hinnata oma arusaamu ja uskumusi muutuval ja nihkuval skaalal, ulatades kõige vähem tõenäolisest kuni kõige tõenäolisemani. See ei põhine ainult inimeste arvamusele või subjektiivsusele, vaid tugevale tagasisidele loodusest. Ning see punkt toob meid teadusliku meetodini.


Teaduslik Meetod

Loodusel on endal reeglid, mis ei suuda tunnistada või mis ei hooli sellest, mida sina või keegi teine tahab tõe pähe võtta. Võttes seda arvesse on meie enda huvides õppida ja meelestada end loodusega nii palju kui võimalik. Kõige tuntum meetod loodusseaduste arvestamiseks ning rakendamiseks on Teaduslik meetod.

Teaduslik meetod koosneb sisuliselt kolmest sammust:

1. Uue idee või probleemi ära tundmine, mis vajab lahendamist.
2. Loogilise mõttekäigu kasutamine hüpoteesi loomiseks. Võttes arvesse kogu saadaval olevat infot
3. Ning selle hüpoteesi katsetamine vaatluste kaudu reaalses maailmas.

Teaduslik meetod on see, mis on inimestele kui liigile võimaldanud arusaamise endast ning tegelikust maailmast.

Dünaamiline tasakaal

Dünaamiline tasakaal tekib siis, kui kaks või rohkem vastanduvat protsesse kulgevad sama kiirusega. Reaalses maailmas eksisteerib tasakaal, mis dikteerib teatud tasemel võimalusi, mis on saadaval nende organismide jaoks, kes kasutavad olemaolevaid ressursse elus püsimiseks.

Arvestades meie planeeti, siis meie nimetaks seda Maa kandevõimekuseks.

Inimese tegevus planeedi dünaamilise tasakaalu majandamises on tähtis algmuutuja, mis puudutab ühiskonda, ning see saab tulla ainult arusaamast, milline on Maa tegelik kandevõimekus.

• Inimeste vajadused peavad olema planeedi ressurssidega tasakaalus.

Seda arvestades uurime, mida me teame või saame järeldada saadaval olevatest planetaarsetest ressurssidest.

Ühiskonna põhialused koosnevad järgnevatest:
1. Energia
2. Tööstuslikud ja tehnoloogilised toormaterjalid
3. Toit, õhk ja vesi

Energia

Energia on tänapäeva ühiskonna nurgakivi. See on üks kriitilisemaid tegureid ühiskonna toimimiseks. Nafta ja fossiilkütuste ajastu koos sellest tuleneva reostusega hakkab lõppema. Enam ei ole vaja põletada fossiilkütuseid, välja arvatud ainult kasumi eesmärgil, mis hoiab uusi ja puhtaid energialiike eemal.

Teadke, et viimane asi, mida energiatööstus tahab, on küllus, sest see kajastub kasumi vähenemises rahandussüsteemis.

• Üks tähtsamaid energiaallikaid, mida peaks tunnustama, on geotermiline energia. MIT ( Massachusettsi Tehnoloogia instituut ) 2006. aasta aruande järgi: on praegu võimalik ülemaailmselt koguda 2 tuhat zettadžauli (200x 10 astmes 22 J ) energiat. Kõikide maailma riikide energia tarbimine on ainult pool zettadžauli aastas. See tähendab, et 4000 aasta jagu energiat saaks kohe kasutada ainuüksi selle meediumi kaudu.


• Mis puudutab tuuleenergiat, siis 2005. aasta Stanfordi ülikooli uurimus, mis avaldati geofüüsika uuringu ajakirjas, ning kus leiti, et kui ainult 20% potentsiaalsest tuuleenergiast võtta kasutusele, siis see kataks kõik planeedi energiavajadused.


• Mis puudutab päikeseenergiat, siis iga-aastane päikesekiirguse hulk, mis jõuab Maani, on rohkem kui 10 000 korda suurem meie aastasest energiavajadusest. Alates lihtsatest päikesepaneelidest, mis suudavad energiat akudesse koguda või võtta erakasutusse, kuni täismõõtmeliste päikeseenergiajaamadeni- tekib pidevalt uusi tehnoloogiaid, mis suurendavad potentsiaali. Nüüd on isegi uus võimalus, mis võimaldab päikeseenergiat otse kosmosest saada, ilma et ilmastik mõjutaks, sest kosmoses on päike pidev.


• Vähem tuntud on loodete energia, mis tekib ookeani tõusudest ja mõõnadest. Paigaldatud turbiinid, mis suudavad seda liikumist kinni püüda, toodaksid energiat. Ainuüksi Ühendkuningriikides on 42 võimalikku kohta selleks, ennustades, et 34% kogu Ühendkuningriikide energiat võiks tulla ainuüksi loodete energiast.


• Palju efektiivsem on aga lainete energia, mis tekib ookeanide pinnapealsetest liikumistest, ning mille potentsiaali hinnatakse kuni 80 000 TV/h aastas. See tähendab, et 50% kogu planeedi energiavajadusest saaks toota sellest ühest meediumist.


Vaadates kõiki neid valikuid, siis energia ei ole muud kui külluslik sellel planeedil. Ainuke põhjus, miks inimesed arvavad, et see võib olla puudulik, on rahandussüsteemi strateegiline kalduvus tekitada vähesust.


Tööstuslikud ja tehnoloogilised toormaterjalid

Nii palju kui me teame, siis pole kunagi tehtud täielikku geoloogilist uurimust Maa mineraalide ja elementide kohta- ainult piirkondlikud. Seda peab tulevikus tegema, et mõista sisemist dünaamilist tasakaalu.

Hoolimata sellest, sisaldab Maa kandevõimekusest arusaamine 3 komponenti:

1.Teadmine, mis Maal täpselt on elementide ja materjalide osas.
2.Kui kaugel on tehnoloogia sünteetiliste aseainete tootmise osas teatud elementide ja materjalide jaoks.
3.Ja kuidas ühiskond organiseerib ja majandab oma ressursside kasutust.

1. Esimene asi, mis tegema peame on täielik uurimus kogu planeedi ressurssidest. See annab meile võtmeinformatsiooni selle kohta, kuidas edasi liikuda oma tegevusega.

2. Mis puudutab vähekülluslikke materjale, siis aseainete leidmine on alati tähtis eesmärk. Paljudel tänapäeva tööstuslikel materjalidel on olemas sünteetilised vasted. Teaduslikul probleemide lahendamisel on fookus selles osas väga tähtis. See selge, peaksime aru saama, et enamike toormaterjalide puudus on seotud töö hulgaga, mis pannakse aseaine leidmiseks.

3. Palju tähtsam kui aseained on meie ressursi kasutamise muutuv laad. Tootmisvõimsus on meeletu võrreldes minevikuga. Tehnoloogia abiga suudame toota rohkem väiksema arvu inimestega ning kiiremini kui eales varem.

Sellises terve mõistusega ühiskonnas

• hinnatakse planeedi toormaterjale ( ressursse )
• tööstust organiseeritakse kui tervikut, et toota vastavuses sellega, mis on saadaval
• ning iga toode kavandatakse kestma nii kaua kui võimalik, tekitades vähem tööstuslikke jäätmeid ning ka ressursside säilitamist.


Toit, õhk ja vesi

Mis puudutab toidu tootmist ning vee säilitamist, siis tulevad mängu samad rahandussüsteemi probleemid nagu reostus, kulude kärpimine ning puudus.

Vesi katab 70% Maa pinnast. Tehnoloogilised saavutused nagu soolade eemaldamine suudab magevett tekitada nii mereveest ning isegi riimveest pöördosmoosi kasutades. See on veel üks näide sellest, kuidas tehnoloogia on sama tähtis osa ressursside kasutamisest, kui ressursid ise


Arusaam, et kasutatavast veest on puudus, on tõsi ainult siis, kui arvestada praegust piiratud meetodite kasutust koos massilise tööstusliku reostusega, mis toimub iga päev.

Toidu tootmine suureneb samuti tänu tehnoloogiale, luues palju uusi kultiveerimismeetodeid.

Näiteks kuritarvitatakse Maa pinda rikkudes mullakihti erinevate põllumajandusmeetoditega. Mõnede uurimuste kohaselt hävib pindmine mullakiht 1% aastas. Samas kui Rahvuslik Teaduste Akadeemia on kindlaks teinud, et USA põllumaad kaovad erosiooni tõttu 10 korda kiiremini, kui võtab aega selle taastumine.

Õnneks on teadlased välja mõelnud uut tüüpi mullata põllumajanduse nimega Hüdropoonika. See uus vahend pakub inimkonnale palju võimalusi. Mitte ainult kompenseerides seda kahju, mida me tekitanud oleme, vaid ka laiendades võimalusi, kus ja kuna saab toitu kasvatada


Hüdropoonilise põllumajandusega saame sisuliselt toitu kasvatada otse keset kõrbet koos õige niisutusega või põhjavee kasutamisega. Põhimõte on selles, et toidu, õhu ja vee puudus on meie endi teha.


Kui me otsustame intelligentselt ja strateegiliselt oma tootmist ja säilitamismeetodeid reguleerida, samal ajal leiutisi täielikult ära kasutades tootmisvõimekuse maksimeerimiseks ning vähendades jäätmeid ja ebatõhusust, suudame katta kõikide inimeste vajadused mitmekordselt.

Vahendid sotsiaalseks evolutsiooniks

Selles osas käsitleme põhjalikumalt seda, mida me tegelikult tahame ja vajame selles maailmas. Mida me elus väärtustame?

Selle kohta on küll palju üldiseid arvamusi, kuid enamik inimesi tahaks järgmisi asju:

• puhast õhku ja vett
• tervislikku toitu
• materjali küllust; kiiret, puhast ja efektiivset transporti
• asjakohast haridust
• tervishoidu
• sõdade lõppu
• keskkonda, mis võimaldab meil pidevalt oma võimeid arendada
• vähem stressi ning vähem kuritegevust

Käsitleme neid vajadusi ja pürgimusi kui meie eesmärke.

Peamised eesmärgid ära märgitud peame mõtlema, mis meetodeid kasutada, et jõuda nende eesmärkideni.

Teaduslik meetod on kindla peale kõige võimsam tööriist, mida me teame. Vaatlus, loogika ja katsetamine on pikka aega juba edestanud ebausku, intuitsiooni ja metafüüsikat.

Karl Pearson on öelnud:

`` Tõeni jõudmiseni ei ole otseteed, ainuke võimalus omandada universumi tarkust on teadusliku meetodi värava kaudu. ``

Teadusliku meetodi arukas kasutus on see, mis on meile andnud peaaegu kõik, mis meid igapäevaelus aitab.

Järgmine samm meie evolutsioonis on teaduse rakendamine ühiskonnale kui tervikule.

Veel enam, et täielikult teaduslikku meetodit ära kasutada, on meil vaja reaalseid tööriistu, mis teevad meie materiaalsed vajadused võimalikuks. Need tööriistad tulevad tehnoloogia näol, alates lihtsast haamrist kuni kõrgtehnoloogilise täisautomaatse tootmistehaseni. Tehnoloogiline leiutamine lihtsustab tootmismeetodeid veel edasi, samas pidevalt muutes võimatu võimalikuks.

Tehnoloogia ajalugu on näidanud tohutult kiirenevat arengut ning koos teadusliku mõtlemismeetodiga, on praegu saadaval tehnoloogilistel tööriistadel võimalus muuta inimkonda sellisel määral, mida enamik peaks ulmeks.

Teadus ja tehnoloogia on ümber lükanud vanad arusaamised sellest, mis on võimalik ning teevad seda ka edaspidi. Võib julgelt eeldada, et mida iganes tulevik toob, siis tehnoloogilisest vaatenurgast tundub see võimatu ja naeruväärne tänapäeva arusaamade ja meetodite juures.

Nüüd tulles tagasi meie laiema teema juurde, siis isikliku ja sotsiaalse evolutsiooni 3 tunnust on seega:

meie eesmärgid, mõttekäik ja tööriistad selle saavutamiseks.

Me defineerime oma eesmärgid vastavalt oma väärtustele. Me kasutame teadusliku meetodit probleemide lahendamiseks ja hüpoteeside püstitamiseks. Ning me rakendame tehnoloogiat, et eesmärgid saaks reaalseks.

Inimkäitumine

Selles osas arutame inimkäitumise küsimust ning selle seost keskkonnaga, samal ajal arutades õigussüsteemi ning selle eriti despootlikku tagurpidi viisi inimkäitumise muutmiseks.

Inimloomus

Mõned inimesed, kes hindavad ressursipõhise majanduse tõekspidamisi, kipuvad arvama, et see süsteem on keeruline elluviia sellise asja nagu inimloomuse pärast.

Väide on, et inimesed on loomuse poolest võistlusaltid, ahned ja ennast teenivad, andes mõista, et ükskõik kuidas tehniliselt asjad ühiskonnas poleks, oleks ikka korrumpeerunud inimesi, kes tahavad teisi ära kasutada ning saavutada ülemvõimu.

Inimloomust defineeritakse järgmiselt:

• inimkonna ühised psühholoogilised tunnused, mida jagavad arvatavalt kõik inimesed.

Seega vihjab see mõiste, et mõned psühholoogilised ja seega vaimsed käitumised on inimesse mingit moodi kodeeritud. Seega oleme väidetavalt juba sündinud ettemääratud psühholoogiliste kalduvustega.

Lihtne on näha, kuidas see eeldus avaldub, sest kui vaadata inimese kui liigi ajalugu, siis siiamaani näeme lõputute sõdade, genotsiidide, vallutuste ja võimu kuritarvitamise jada.

Seda ajalugu arvesse võttes tundub loogiline arvata, et inimene on loomult selline ahne, korrupeerunud, teisi ära kasutav jne. Lihtne on eeldada, et see peab olema mingi kindel inimloomus, mis tekitab seda ajaloos korduvat käitumist.

Lisaks on niiöelda kuritegelik käitumine olnud psühholoogide huviorbiidis juba mõnda aega.

Kas inimese geenid on süüdi selles, et ta on niinimetatud kurjategija?

Või määrab seda keskkond, milles teda on kasvatatud?

See on juba aegade tagune küsimus: keskkond vs kasvatus.

Esiteks, mis on tegelikult kuritegelik käitumine?

• Kuidas me määratleme käitumiserisusi, mis on inimeste leiutatud ning ajapikku muutunud?
• Kogu kuritegevuse mõiste on ilmalik ning seotud kultuuri väärtuste ja moraali põhimõtetega.

Seda, et kuritegevuse mõiste on seotud kultuuri väärtuste ja moraali põhimõtetega tõestavad järgmised näited.

Alles 600 aastat tagasi tegid mõned Mehhiko lähedal asuvad põliskultuurid massilisi inimohverdusi, tappes korraga tuhandeid inimesi.





Vanas Roomas söödeti kristlasi lõvidele ning kogu linn tuli kokku ja vaatas seda pealt. See oli normaalne meelelahutus.




Põlvkondade pikkune orjapidamine, mis oli omaks võetud.

Kas see oli kuritegevus?



Meie jaoks võib-olla, kuid nende jaoks oli see ühiskondlik tava.

Ajaloos on neid näiteid palju, mis tõestavad, et väärastunud ja inimvastased käitumised on olnud ühiskonna tavaks. Järelikult inimkäitumine ja suhtumine teistesse on õpitav protsess, mitte sünnist määratud geenide kaudu. Vastasel juhul oleks meil ühed ja samad ühiskondlikud tavad.

Kas inimene, kes varastab sööki, et oma nälgivat peret toita, on kurjategija?

Mõte on selles, et pole olemas kindlaid teaduslikke tõendeid, mis kinnitaksid seda mõtet, et iga meie käitumine on geneetika tagajärg.


Inimloomuse idee on paljuski mütoloogiline.

• See tuleneb primitiivsest ja religioossest kahesusest, et inimene on loomu poolest kas hea või kuri.

Hea ja kurja võitlus on iidne uskumus ja sellel on meie praeguses ühiskonnas sama võimas mõju nagu tuhanded aastad tagasi.
Tuleb visata pilk tänapäeva filmidele, kus alati mingi asi või isik kehastab puhast kurjust ja temale on vastu midagi või kedagi, mis kehastab puhast headust. Muidugi on ka filme kus kõik ei ole nii mustvalge.

Tänapäeval ei usuta eriti deemonitesse, mis olevat inimeses kurjuse põhjustaja. Sellele on leitud aseaine-Geen.

Nende inimeste järgimine, kes otsivad geeni , mis põhjustab mingit kindlat käitumist, on põhimõtteliselt ebausu üks vorme.

Geen on saanud vabanduseks inimese kehvale käitumisele. See on nagu modernne ebausk kus geen kujutab deemonit, mille mõju all inimene oleks. Sõnum mida tahetakse öelda on see, et inimene olevat oma geenide ori. Kui keegi on paha olevat selles süüdi geen.

Tegelikkuses tekitavad neurokeemilised ja füsioloogilised tunnused küll kalduvuse inimese käitumiseks ja sotsiaalseks muutumiseks, kuid tegelikult loob keskkond meie väärtused ja käitumise nagu järgnev video näitab.



• Pole mingit fikseeritud ja ette määratud inimloomust. Meie väärtused, meetodid ja tegevused on arenenud ja tuletatud kogemustest.

Kui võtta Hiina vastsündinu ja anda ta kasvatamiseks Briti perele Inglismaal, siis ta omandab Briti kultuuri keele, dialekti, kombed, traditsioonid ja aktsendi.
Mõte on selles, et meie käitumine põhineb meie õpitul koos bioloogilis-sotsiaalsete survetega, millega me peame tegelema, et elus püsida.

Mis puudutab tänapäeva ühiskonda, siis kuritegeliku käitumise peamine tingimus tuleb rahandussüsteemist.

Nagu enne mainitud põlistab rahandussüsteem korruptsiooni, kihistumist, puudust, ahnust, ressursside raiskamist, jäätmeid, sõda ja reostust.


• Niinimetatud viisakus ja ausus ei saa esineda maailmas, kus on konkurents, varaline ebavõrdsus, ahnus, vaesus ning puudus.

Despootlik käitumine, mida tänapäeval näeme, ei ole geneetiliste jõudude tagajärg, vaid peamiselt aastatepikkuse puuduse ja konkurentsi tagajärg.


Õigussüsteem

Vastuseks sellele kehvale käitumisele üritab tänane ühiskond seaduste abil rahvast ähvardades kontrollida.

-- Seadused pole muud kui lappimine, mis ei tegele käitumise tagamaadega.




-- Kui inimene võetakse varguse pärast kinni, siis väga vähe mõeldakse, miks see inimene otsustas üldse varastada.
-- Selle asemel, et põhjustega tegeleda, läheb ühiskond kergemat rada pidi ning kõrvaldab selle niinimetatud kurjategija vanglate abil.

• Iga niinimetatud kuriteo allikas on ühiskond ise. Pole olemas sellist asja nagu "kurjategija".

Nagu korduvalt mainitud, tekitab rahandussüsteem juba olemuse poolest korruptsiooni. Nagu postituses ``Rahandussüsteem ja selle tagajärjed`` mainitud Merva & Fowles uurimus selgelt näitab, siis kuritegelik käitumine on otseselt seotud sotsiaalmajanduslike oludega. Enamik vange tuleb kehvadest sotsiaalmajanduslikest oludest.

• Seega kui me tahame muutma inimeste käitumist, siis peame muutma sotsiaalseid tingimusi.

• Iga süsteem tuleb tehniliselt nii luua, et turvalisus on sinna sisse ehitatud ja inimeksimus on kas miinimumini viidud või täielikult kõrvaldatud.

• Kui sa ei taha, et inimene varastaks, siis sa teed neile vajamineva kättesaadavaks. Ilma laenuta, orjanduseta või konkurensita.

• Tänapäeva tehnoloogia arenguga on meil võimalus luua uus sotsiaalne süsteem, mis tagab kõikidele ligipääsu hädavajalikele asjadele ilma hinnalipikuta, võlata või orjamiseta.

See mõjutab tugevalt inimeste omavahelist käitumist ja ühiskonnas toimimist. Tagajärjeks oleks kuritegevuse tugev langus, sest enamik kuritegusid on rahaga seotud. Ning kuritegudes, mis võivad tekkida, nagu armukadedusest teise inimese tapmine, ei kohelda isikut kui kurjategijat, vaid kui haiget patsienti.

Ühiskond saab aru, et inimesed on oma keskkonna tagajärjed ning inimese hukkamõistmise ja külma betoonkongi viskamise asemel uurivad teadlased, psühholoogid ja sotsioloogid sügavalt kultuurilisi põhjuseid, mis tekitas tapja käitumise ning arvestavad neid tingimusi, mida peab tihti hariduse kaudu muutma.