Eluviis
Tähtis on ära märkida, et praeguses süsteemis on traditsiooniline peremudel katkine, sest mõlemad vanemad peavad elus püsimiseks töötama.
- Rahapõhine majandus õõnestab pere sidusust ja lastehoidu.
- Stress on kõrge arstiarvete, kindlustus- ja hariduskulude, töökoha ebakindluse ning elamiskulude tõttu.
Ressursipõhises majanduses taastub pere ühtsus.
Lisaks teevad ühiskonna kultuurilised väärtused tervikuna läbi sügava muutuse, koos rahandussüsteemist välja kasvamisega ning tänu koostööle külluse loomisega kõikide inimeste jaoks. Meile meeldivad tegevused laienevad suuresti, sest inimestel on rohkem vabadust kui ei kunagi varem. Järelikult on üks põhilisi muutusi väärtustes ja eluviisis ning ka selles, kuidas inimesed suhtuvad omandisse..
- Suuremas osas tänapäeva maailmas on omand võimas mõiste - inimesed seostavad oma sotsiaalse staatuse tihti sellega, mida nad omavad.
Nagu enne mainitud vajab rahandussüsteem toimimiseks tsüklilist tarbimist. See viib loomulikult inimeste mõtlemise mõjutamiseni, et nad vajavad mingit toodet või teenust. Modernse reklaami võimsate taktikate tõttu toetab enamik inimesi maailma tehislikku, materialistlikku väärtussüsteemi, mis toob kaasa tahtmise kogu aeg aina rohkema järele, hoolimata vajadusest või kasulikkusest.
- Ressursipõhises majanduses EI reosta rahandussüsteem enam inimmõistust oma manipuleeriva käega: reklaamiga.
- Plakatite, telereklaamide, ajakirjade ja muu sarnase meeletu hulk EI reosta enam loodust ega meie meeli.
See tekitab olulise nihke selles, mida me peame tähtsaks, ja seega ka meie eluviisides.
- Täpsem olles ei ole ressursipõhises majanduses mingit põhjust omandiks.
- See on primitiivne vaatenurk, mis on tekkinud mitme põlvkonna puuduse tagajärjel.
- Inimesed tahavad omandit, sest see on legaalne kaitsevorm, süsteemis kus valitseb nappus ehk puudujääk.
Süsteemis, kus on küllus, muutub omandi mõiste ebaoluliseks, sest puudub vajadus raha järele.
- Selles uues süsteemis, ei oma keegi midagi, vaid kõigil on piiramatu ligipääs kõigele.
Omand on raske koorem. Enam ei pea keegi elama ühes kohas, vaid võib pidevalt maailmas ringi reisida. Kõik, mida on vaja, saadakse ilma piiranguteta. Kuritarvitamiseks pole põhjust, sest sellest ei võida midagi.
- Ei saa varastada asju, mida keegi ei oma, ning müüa ei saa neid kindlasti.
-- Majapidamistarbed saadakse linnade keskse jaotamise kaudu, samas kui vabaajatarbed on saadaval kutse peale või vajamineva koha lähedal.
Näiteks, kui sa läheksid golfirajale, siis sa valiksid kohapeal omale kepid kõige paremini kujundatud saadaval olevate mudelite seast. Sa kasutad neid ning seejärel annad tagasi. Kui sa tahad nad endale jätta, siis palun väga, kuid see on sinu koorem, sest miks peaks inimene tahtma transportida, hooldada ja hoiustada golfikeppe, kui neil on pidev ligipääs nendele ning ta saab need kohapeal tagastada? Tänapäeval on meie kodud täis asju, mida me hoiame sellepärast, et neil on mingi väärtus. Neid jäätmeid pole enam vaja.
Ressursipõhises majanduses on linn või õigemini kogu maailm tegelikult sinu kodu.
Kui sa vajad mingil põhjusel autot, siis see tehakse sulle kättesaadavaks. Kui sa jõuad oma sihtkohta, siis teeb satelliidipõhine juhtimissüsteem selle teistele kättesaadavaks, vastupidiselt parklas seismisele ja ruumi ning aja raiskamisele.
- Tänapäeva ühiskonnas tekitab omandivajadus äärmuslikku toodete dubleerimist ning liigseid jäätmeid.
- Palju targem on luua ülemaailmne ühine süsteem, sest see vähendab tugevalt jäätmeid, liiasust ja suurendab ruumi ning efektiivsust.
Keegi ei keela omamast asju
