Raha `` EI `` ole stiimul

Stiimul
Teooria väidab, et kasumivajadus annab inimestele või organisatsioonidele motivatsiooni uute ideede ja toodete loomiseks, mida turul müüa. Eeldatakse, et kui inimesed poleks motiveeritud raha saamisest, siis ei leiutataks midagi ning ei toimuks ühiskonna arenemist.

Samas tuleb ära mainida, et leidub inimesi, kes arvavad, et kui raha ei oleks stiimul, siis ei oleks arukaid inimesi ja ühiskond taandareneks, sest keegi ei viitsiks midagi teha.




Selle teooria vastu räägib inimkond ise, sest esiteks ei teinud kõige suuremaid panuseid ühiskonda inimesed, kes tahtsid kasumit. Nikola Tesla, Louis Pasteur, Charles Darwin, Albert Einstein, Galileo Galilei, vennad Wright'id ja Isaac Newton ei panustanud ühiskonda materiaalsete enesehuvide pärast. Need inimesed on panustanud ühiskonda tohutute saavutustega.

Kõige võimsamad panused teinud just inimesed, kes ei olnud rahast mõjutatud.

Kas Martin Luther King jalutas mööda Birminghami tänavaid raha pärast, kui rassistid teda kividega loopisid? Arstid on teinud operatsioone, millega on aidatud haiget, kes ise või kelle pere ei suudaks seda kinni maksta. Kui see motivatsiooni tekitav teooria oleks tõene, siis me ei näeks tänapäeval vabatahtlikkust.
Järelikult see loogika ja see teooria on vale, et inimene ei taha ilma rahata mitte midagi kasulikku teha.


Motivatsiooniteooria looja



Ameerika psühholoog Abraham Maslow (1908 – 1970) on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja.
Inimvajaduste hierarhia on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem:

1. Füsioloogilised vajadused – seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus
2. Turvalisusvajadus – vajadus kaitstuse järgi (peavari, ühiskond
3. Armastus- ja kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse
4. Tunnustusvajadus – vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele
5. Eneseteostusvajadus – vajadus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi.

Kordagi pole nimetatud, et inimene vajaks motivatsiooniks raha.

Heategevus


Organisatsiooni Médecins sans frontières kaudu, riskivad arstid vabatahtlikut arengumaades oma eluga, et osutada arstiabi kohtades, kus see pole kättesaadav. Maailmas on palju vabatahtlikke, kes on nõus teisi ilma tasuta aitama. Pole vaja isegi kaugelt otsida, sest Eestis osales ju Teeme Ära raames 50 000 inimest, kes vabatahtlikult koristasid teiste prahti. Samuti on olemas Õnnepank, kus inimesed teevad heategusid teistele ilma rahata.

Iga päev teevad üle maailma miljonid inimesed üldsuse huvides vabatahtlikku tööd. 1992. aastal avaldatud küsitluses oli 50% USA täiskasvanutest nõus heategevust tegema sotsiaalsetes tegevustes keskmiselt 4,2 tundi nädalas ning kokku 20,5 miljardit tundi.


Isiklik motivatsioon


Mõelge kas või iseenda peale, kui teil on mingi hobi nagu näiteks pildistamine, leiutamine, tantsimine, käsitöö, looduseuurimine või midagi muud, siis miks te seda teete ja kellele.
Kas te teete pilte ainult endale vaatamiseks või müümiseks? Ei, Eesmärk on ikka teistega
jagada enda loomingut ja püüda pidevalt edasi areneda.


Samuti leiutab meistrimees kõikide jaoks vajalikke asju mitte ainult
endale. Tantsija ei taha samuti ju üksi omaette tantsida, ta tahab teistele näidata, mida oskab, ja sellega pakub ta naudingut ka teistele. Sama kehtib käsitöölise kohta. Ka looduseuurija tahab oma avastused teistele teatavaks teha ja ta ei uuri loodust selleks, et raha teenida või mingeid muid hüvesid saada.


Uudishimu ja eneseteostusvajadus on need, mis viivad inimkonda edasi.




Raha paratamatus praegu


See, et me vajame raha, on süsteemist tingitud, kuna kõik on rahaga seotud. Tegelikkuses tahame neid asju, mida raha eest saame osta. Miks mitte luua ühiskond, kus inimesed teevad otse eluks vajalike asjade eest tööd. Vajadused nagu: söök, jook, peavari ja energia. Selle nimel on iga terve mõistusega inimene valmis end liigutama, sest need tagavad elu ja ühiskonna toimimise.

Tuleb arvestada sellega, et rahandusega kaasneb palju negatiivset nagu näiteks tahtlikult tekitatud nappus, mis omakorda tekitab kasumi, nälja, sõja, kihistumise, korruptsiooni jne.


Kasumipüüdlus on peaaegu alati inimhuvidest eespool. Vaadates vähkitekitavaid lisaaineid,
mida lisatakse toitudele, ning kallid ravimid, mida toodab
tervishoiutööstus (kohati tuhandeid kroone maksvad) on selge, et kasumistiimul on kahjulik.


Rahandussüsteemis on probleemidel ainult siis lahendus, kui nende lahendamisest saab kasu teenida.

Olulised probleemid, mis vajaks lahendamist jäävad lahendamata.

Tõsi on, et raha paneb tegema, aga enamik ideid ja tooteid on selleks, et teenida raha, mitte aga olla kasulikud ja edasiviivad tervele inimkonnale. Pealegi tekitab kasumivajadus korruptsiooni ja teisi negatiivseid käitumismustreid ühiskonnale.

Rahamajandus on kahjulik tervele inimkonnale. Me toodame tooteid ja reklaamime neid, et raha teenida. Reklaam on inimese mõjutamine, pannes teda uskuma, et ta vajab teatud toodet ja nii me raiskame ressursse ning kurname loodust. See süsteem hävitab Maa ja seega meie elu.

Seega raha EI ole stiimul ja pole kunagi olnud.

Rahandussüsteem ja tagajärjed

Vajadus tsüklilise tarbimise järele

Planeeritud iganemine

Iga reaalselt valmistatud toote eluiga peab võimaldama tsüklilise tarbimise püsimajäämise. Teisisõnu peab kõik teatud ajal ära lagunema, et jääks püsima raharinglus, mida on vaja majanduse käigus hoidmiseks .

Planeeritud iganemine on põhimõtteliselt tahtlik efektiivsuse tagasihoidmine, et toode laguneks suhteliselt kiiresti. See toimub tahtlikult tootjate puhul, kes ajastavad toodete lagunemist garantii lõppemisele, kui ka kaudselt, kus tootmises kasutatavad lihtsamad meetodid, nagu odavad materjalid ja kehv disain kajastub kehvas tootes ning selle lagunemine on ainult aja küsimus.

Jäätmete rohkus

Hoolimata vajalikusest tuleb turule tuua pidevalt ja piisavalt uusi tooteid tekitades seega lõppematult jäätmeid.

Vähesus

Kaupade ja teenuste väärtus

Osaliselt määrab kaupade ja teenuste väärtuse pakkumine ja nõudlus. Mida rohkem midagi on, seda vähem on see väärt. Mida vähem midagi on, seda rohkem on see väärt. Vajaolevate ressursside vähesus suurendab kasumit. See tekitab tugevat motivatsiooni hoida ressursse haruldastena. Kui ettevõtted teavad, et nad saavad rohkem raha teenida hoides asju haruldasena, siis kalduvus tahtlikult piirata tootmist või valetada saadavalolevate ressursside kohta on suur.

Rahandussüsteem tasustab mehhanisme nagu vähesus ja kehv vastupidavus.

Isegi veel vastikumalt saab kasumit teenida keskkonna reostuse tagajärjel tekitatud puudusest, nagu näiteks see, mis toimub praegu meie veevarudega. Veevarusid reostatakse ja poes müüakse vett.

Kasumi olulisus

Rahandussüsteemi tähtsaim motiveeriv põhimõte on kasum või üldisemalt sissetulek. Kõik inimesed üritavad saada sissetulekut.

Kasumi vajadus tekitab kolme väga negatiivset mõju ühiskonnale:

Üldine kuritegevus

Väikevargustest kuni ebaseadusliku müügi, pettuse ja röövini.

1990ndatel tehti MervaFowles`i uurimus, mis leidis, et töötuse kasvades kasvab ka kuritegevus.

Inimene, kes elab puudustkannatavas keskkonnas, kus on vähe ressursse, kehv haridus ning vähe võimalusi tööd leida, teeb lihtsalt seda, mida vaja, et elus püsida. Samas kui neuroos (närvisüsteemi psüühilise talitluse häire), mis tekib selle stressi tõttu, viib tihti vägivaldsete ja ühiskonda ründavate tegudeni.

Teisisõnu tekitab keskkond inimese käitumise.

Kuritegevus on pidev, sest kapitalismis ei saa kunagi kõigil olla töö.

Ettevõtete kuritegevus

Peamiselt seotud kasumiga ning jaguneb:

• planeeritud iganemine
• monopolide kokkumäng
• turu manipuleerimine
• alltöövõtt
• hinna kokkulepped
• tööjõu ärakasutamine
• valitsuse salakokkulepped

Ettevõtjate himu kasumi järele ei erine pisikurjategija vajadusest ellu jääda. Samal ajal kui viimane sooritab kuritegusid ellujäämiseks, siis ettevõte sooritab kuritegusid sellepärast, et veelgi rohkem kindlsutada oma võimupositsiooni, eluviisi ja rikkust.

Alates Enroni tahtlikust California elektrijaama sulgemisest, eesmärgiga aktsia hinda suurendada, kuni Bayeri ettevõtteni, mis teadlikult levitas HIVga nakatunud ravimeid, peaks enamikule olema selge, et ettevõtte kuritegu on püsiv ning tihti veelgi salakavalam ja ohtlikum, kui üldine kuritegu, sest tagajärjed mõjutavad väga suuri inimhulkasid.

Valitsuse kuritegevus

Valitsuse kuritegu on kõige komplekssem ja keerulisem käitumisvorm, sest ettekujutust valitsusest muudavad väga valdavad väärtused.

Valitsuse kõige suurem kuritegu on sõja kasutamine valitsust toetavate ettevõtete ning rahalise kasu nimel. Nagu ütles kahekordne Aumedali saaja Major Smedley D. Butler:

"Sõda on äri. Ja on alati olnud. See on arvatavasti kõige vanem, selgelt kõige kasulikum ning kindlasti kõige õelam. See on ainuke, mis on ulatuselt rahvusvaheline. See on ainuke, milles kasumit arvutatakse dollarites ning kahjusid eludes."

Sõjal on tänapäeval kolm põhilist motivaatorit:

1. Tööstuslik ärikasum (maksimeeritud eliidi jaoks)
2. Ressursside omandamine või vargus (nagu toimus Iraagis ja Afganistaanis)
3. Strateegiline geopoliitiline paiknemine (kergendamaks edasist tööstuslikku kasumit ning ressursside vargust)

Sõda on arvatavasti suurim haigus, mida on tekitanud vara- ja võimuiha. Valitsus koos oma ajupestud mõrvarite meeskonnaga käepärast on seotud kõige kõrgema enesealalhoiuvormiga.

Rahandus

Õpetlik video, mis näitab, et raha on võlg ja miks seda süsteemi on vaja muuta.


Kahjuks pakub video rahandussüsteemisisese lahenduse, mis ei lahenda probleeme nagu, korruptsioon, kuritegevus, sõjad ja tehnoloogilise töötuse probleemi, mis tulevikus kasvab.

Ameerika poliitik Ron Paul on mitmeid kordi rõhutanud, et see rahandussüsteem ei toimi ja selle lappimine on mõttetu.

Rahandussüsteemi lõplik läbikukkumine

Selles osas arutame praeguse ülemaailmse majanduse kokkuvarisemise loomust. Vaatame põhjalikumalt tehnoloogia rolli töötajate ümberpaigutamisel ning tagajärgi, mida see maailma majandusele peale surub.

Maailm on võlgu iseendale

Kõikide maailma riikide kollektiivne välisvõlg on umbes ~57 triljonit dollarit. Kõigist 203 riigist maailmas on ainult 4 riiki, kes ei ole võlgades. Ainuüksi USA on üle 12 triljoni võlgu aasta 2009 seisuga ja USA riigikassa loal läbi viidud uurimistööst järeldub, et kui jätkatakse laenamist samas tempos, siis aastaks 2013 tuleks tulumaks tõsta 65%, et riik suudaks tagasi maksta ainult intresse.

Kogu maailm on sisuliselt pankrotis – aga kuidas on see võimalik?
Kuidas saab maailm tervikuna olla võlgu iseendale?
Ilmselgelt on see lollus.

Raha koondumine rikaste kätte

Rahandussüsteem ei ole midagi enamat kui

mäng ja see, kes on sotsiaalsel võimupositsioonil, teeb reeglid.

Näiteks, kui sul on 1 miljon krooni ja sa paned selle deposiiti intressiga 5% siis sa teenid aastas 50 000 krooni ainult selle eest, et hoiad raha deposiidis.

Sa teenid raha, raha enda pealt. Ei mingit uuendust, ei mingit panust ühiskonda, ei midagi.

Seega kui sa oled madalamast- või keskklassist (enamik rahvast) ja sinu rahalised vahendid on piiratud ning sa oled sunnitud kasutama krediitkaarti või kasutad pangalaenu, et osta oma kodu, siis nende teenuste eest maksad sa intressi ning just seda sama intressitulu kasutatakse selleks, et maksta neile, kes oma raha deposiidis hoiavad.

Sisuliselt tähendab see seda, et pank võtab vaestelt, et maksta rikastele. Ja need vaesed, kellelt võetakse, oleme meie ehk enamik rahvast.

Stagflatsioon kui tupikseis

USA kongressi liige Ron Paul tunnistab, kuidas praeguse süsteemi lappimisest ei piisa, sest süsteem on ise läbinisti vigane; ta mainib ka, et poliitikud ei taha seda tunnistada, sest muidu muutuvad nad ebavajalikeks oma oskamatuse tõttu probleeme lahendada:



Ameerika ühendriikide valitsuse ja elanike koguvõlg kokku oli 53 triljonit USD 2007. aasta seisuga. USA kogu rahavaru oli ainult 12 triljonit dollarit ja aastane SKP oli ainult 14 triljonit dollarit. Kahjuks saab USA valitsus väga vähe teha, et peatada seda suurt majanduslangust, järgides rahandussüsteemi põhitõdesid. Isegi kui lisada majandusse kümneid triljoneid dollareid ei kompenseeriks see bilansi defitsiiti. Kui nad teeksid sedasorti likviidsuse suurendamise, siis selle tulemusena võimenduks praegune stagflatsioon, kus inflatsioon ja majanduse stagnatsioon toimuvad üheaegselt.

Stagflatsioon on keskpankade õudusunenägu, sest stagnatsiooni saab parandada raha ringlusesse laskmisega kuid see suurendab veelgi inflatsiooni ning inflatsiooni saab vähendada raharingluse vähendamisega kuid see jällegi suurendab majandusseisakut. Tegemist on kooslusega, mida on väga keeruline paremaks muuta.

Tehnoloogiline töötus on rahandussüsteemi hukatuseks

Rahandusprobleeme arutades pakuvad paljud lahenduseks rahareformi. Mis hõlmab endas: kullastandardi taastamist, intressi keelustamist, Föderaalreservi sulgemist - anda raha trükkimise õigus tagasi ainult valitsusele.

Kuigi need reformid on osaliselt õiged ja loogilised ei arvesta need siiski ühe väga olulise asjaga, mis hävitab meie tänapäeva majandusmudeli.

Inimtööjõu asendamine masinatega

Meie majandusmudel näeb ette, et inimesed töötaksid sissetuleku saamiseks. Kogu meie majanduse aluseks on inimesed, kes müüvad oma tööjõudu kui väärtust vabal turul. Kui inimestel ei ole enam võimalik töötada sissetuleku nimel, siis rahandussüsteem hävib.

Majandusteadlane John Maynard Keynes on põlglikult märkinud:

"Meid on tabanud uus haigus, mille nime mõned lugejad veel ei tea, kuid millest tuleb palju juttu järgnevatel aastatel - tehnoloogiline töötus."

See tähendab kasvavat tööpuudust kuna masinad asendavad inimtööjõu kiiremini, kui suudame leida uue rakenduse inimtööjõule.

Samas kui poliitikud ja ettevõttejuhid vaidlevad teemade üle, mis väidetavalt põhjustavad maailmas kasvava tööpuuduse nagu välismaisete ettevõtete allhange või immigrantidest tööjõud, siis tegelik põhjus, milleks on tehnoloogiline töötus, jääb avalikes väitlustes arutamata.

• Vabaturumajandus on üles ehitatud kulude vähendamise ideele, et suurendada kasumit, seega kalduvus asendada inimtööjõudu masinatega, kus iganes võimalik, on ainult loomulik tööstuse vajadus.

Lõppude lõpuks ei vaja masin pause, tervisekindlustust, toetusi ning ei nõua ka palgakõrgendust, sest ei kuulu nõudlikku ametiühingusse.

Masinate arenedes on inimesed sunnitud töötama teistes sektorites. Põllumajandussektorist läksid inimesed üle tööstussektorisse ja sealt üle teenindussektorise.

Tänapäeval on hakatud ka teenindussektorit automatiseerima:




Majandusteadlane Stephen Roach on hoiatanud:

"Teenindussektor on kaotanud oma rolli kui Ameerika ohjeldamatu töökohalooja"

Kus on uus arenev sektor, mis võtaks tööle kõik asja eemale tõrjutud töötajad? Seda polegi.

Samas kui majandusteadlased otsivad uusi mudeleid, et toime tulla peaaegu lõppematu töötuse probleemidega. Enamik keelduvad arutamast seda, mida on tegelikult vaja, et ära hoida täielikku ühiskonna kokkuvarisemist.

Lahendus ei seisne tekkinud probleemide lahendamises, vaid pigem on aeg, et me väljuks süsteemi piiridest täielikult. Sest rahapõhine süsteem, koos kapitalismiga, on täielikult iganenud tehnoloogilise ärkamise aja alguses.