Rahandussüsteemi lõplik läbikukkumine

Selles osas arutame praeguse ülemaailmse majanduse kokkuvarisemise loomust. Vaatame põhjalikumalt tehnoloogia rolli töötajate ümberpaigutamisel ning tagajärgi, mida see maailma majandusele peale surub.

Maailm on võlgu iseendale

Kõikide maailma riikide kollektiivne välisvõlg on umbes ~57 triljonit dollarit. Kõigist 203 riigist maailmas on ainult 4 riiki, kes ei ole võlgades. Ainuüksi USA on üle 12 triljoni võlgu aasta 2009 seisuga ja USA riigikassa loal läbi viidud uurimistööst järeldub, et kui jätkatakse laenamist samas tempos, siis aastaks 2013 tuleks tulumaks tõsta 65%, et riik suudaks tagasi maksta ainult intresse.

Kogu maailm on sisuliselt pankrotis – aga kuidas on see võimalik?
Kuidas saab maailm tervikuna olla võlgu iseendale?
Ilmselgelt on see lollus.

Raha koondumine rikaste kätte

Rahandussüsteem ei ole midagi enamat kui

mäng ja see, kes on sotsiaalsel võimupositsioonil, teeb reeglid.

Näiteks, kui sul on 1 miljon krooni ja sa paned selle deposiiti intressiga 5% siis sa teenid aastas 50 000 krooni ainult selle eest, et hoiad raha deposiidis.

Sa teenid raha, raha enda pealt. Ei mingit uuendust, ei mingit panust ühiskonda, ei midagi.

Seega kui sa oled madalamast- või keskklassist (enamik rahvast) ja sinu rahalised vahendid on piiratud ning sa oled sunnitud kasutama krediitkaarti või kasutad pangalaenu, et osta oma kodu, siis nende teenuste eest maksad sa intressi ning just seda sama intressitulu kasutatakse selleks, et maksta neile, kes oma raha deposiidis hoiavad.

Sisuliselt tähendab see seda, et pank võtab vaestelt, et maksta rikastele. Ja need vaesed, kellelt võetakse, oleme meie ehk enamik rahvast.

Stagflatsioon kui tupikseis

USA kongressi liige Ron Paul tunnistab, kuidas praeguse süsteemi lappimisest ei piisa, sest süsteem on ise läbinisti vigane; ta mainib ka, et poliitikud ei taha seda tunnistada, sest muidu muutuvad nad ebavajalikeks oma oskamatuse tõttu probleeme lahendada:



Ameerika ühendriikide valitsuse ja elanike koguvõlg kokku oli 53 triljonit USD 2007. aasta seisuga. USA kogu rahavaru oli ainult 12 triljonit dollarit ja aastane SKP oli ainult 14 triljonit dollarit. Kahjuks saab USA valitsus väga vähe teha, et peatada seda suurt majanduslangust, järgides rahandussüsteemi põhitõdesid. Isegi kui lisada majandusse kümneid triljoneid dollareid ei kompenseeriks see bilansi defitsiiti. Kui nad teeksid sedasorti likviidsuse suurendamise, siis selle tulemusena võimenduks praegune stagflatsioon, kus inflatsioon ja majanduse stagnatsioon toimuvad üheaegselt.

Stagflatsioon on keskpankade õudusunenägu, sest stagnatsiooni saab parandada raha ringlusesse laskmisega kuid see suurendab veelgi inflatsiooni ning inflatsiooni saab vähendada raharingluse vähendamisega kuid see jällegi suurendab majandusseisakut. Tegemist on kooslusega, mida on väga keeruline paremaks muuta.

Tehnoloogiline töötus on rahandussüsteemi hukatuseks

Rahandusprobleeme arutades pakuvad paljud lahenduseks rahareformi. Mis hõlmab endas: kullastandardi taastamist, intressi keelustamist, Föderaalreservi sulgemist - anda raha trükkimise õigus tagasi ainult valitsusele.

Kuigi need reformid on osaliselt õiged ja loogilised ei arvesta need siiski ühe väga olulise asjaga, mis hävitab meie tänapäeva majandusmudeli.

Inimtööjõu asendamine masinatega

Meie majandusmudel näeb ette, et inimesed töötaksid sissetuleku saamiseks. Kogu meie majanduse aluseks on inimesed, kes müüvad oma tööjõudu kui väärtust vabal turul. Kui inimestel ei ole enam võimalik töötada sissetuleku nimel, siis rahandussüsteem hävib.

Majandusteadlane John Maynard Keynes on põlglikult märkinud:

"Meid on tabanud uus haigus, mille nime mõned lugejad veel ei tea, kuid millest tuleb palju juttu järgnevatel aastatel - tehnoloogiline töötus."

See tähendab kasvavat tööpuudust kuna masinad asendavad inimtööjõu kiiremini, kui suudame leida uue rakenduse inimtööjõule.

Samas kui poliitikud ja ettevõttejuhid vaidlevad teemade üle, mis väidetavalt põhjustavad maailmas kasvava tööpuuduse nagu välismaisete ettevõtete allhange või immigrantidest tööjõud, siis tegelik põhjus, milleks on tehnoloogiline töötus, jääb avalikes väitlustes arutamata.

• Vabaturumajandus on üles ehitatud kulude vähendamise ideele, et suurendada kasumit, seega kalduvus asendada inimtööjõudu masinatega, kus iganes võimalik, on ainult loomulik tööstuse vajadus.

Lõppude lõpuks ei vaja masin pause, tervisekindlustust, toetusi ning ei nõua ka palgakõrgendust, sest ei kuulu nõudlikku ametiühingusse.

Masinate arenedes on inimesed sunnitud töötama teistes sektorites. Põllumajandussektorist läksid inimesed üle tööstussektorisse ja sealt üle teenindussektorise.

Tänapäeval on hakatud ka teenindussektorit automatiseerima:




Majandusteadlane Stephen Roach on hoiatanud:

"Teenindussektor on kaotanud oma rolli kui Ameerika ohjeldamatu töökohalooja"

Kus on uus arenev sektor, mis võtaks tööle kõik asja eemale tõrjutud töötajad? Seda polegi.

Samas kui majandusteadlased otsivad uusi mudeleid, et toime tulla peaaegu lõppematu töötuse probleemidega. Enamik keelduvad arutamast seda, mida on tegelikult vaja, et ära hoida täielikku ühiskonna kokkuvarisemist.

Lahendus ei seisne tekkinud probleemide lahendamises, vaid pigem on aeg, et me väljuks süsteemi piiridest täielikult. Sest rahapõhine süsteem, koos kapitalismiga, on täielikult iganenud tehnoloogilise ärkamise aja alguses.

Inimene ja loodus

Selles osas arutame loodusseaduse põhimõtet. Täpsemalt välja tuues reaalse maailma sümbiootilise ja areneva loomuse. Ning teaduslikku meetodit, mis on kõige efektiivsem tehnika otsuste vastuvõtmisel, mis meil tänapäeval on kasutada.


Inimene eemaldub loodusseadustest

Meie süsteemis on kohutavalt palju müra. Teisisõnu on elu põhitõed kaduma läinud sotsiaalsete, kutseliste ning rahanduslike kohustuste merre, millest paljud on suuresti tehislikud.

Näiteks: raha ja sissetuleku vajadus paneb inimese olukorda, kus otsused on tihti väga piiratud.

Tavaliselt ei peegelda leitud töökohad kindla isiku tegelikke huve ega ühiskonna kui terviku huve. Kui me uuriks tänapäeval olemasolevaid ameteid, siis me kipuks leidma, et suurel enamusel neist pole mingit laiemat otstarvet, kui tsüklilise tarbimise käigus hoidmine, et hoida majandust jalul.

Selline suvaline käitumine raiskab tohutult inimeste elusid ja ressursse. Tagajärjeks on see, et kogu tänapäeva haridussüsteem pole muud kui koogivormitehas, mis valmistab inimesi ette kindlaksmääratud tööle. Selle asemel, et toota harituid ja kriitilise mõtlemis oskusega inimesi.

Albert Einstein on öelnud:

`` Õppimis himu ja loov mõtlemine on kaduma läinud pidevas ning ühtses tuupimises. ``


Pannes tavapärased ühiskonna normid ja käitumisviisid hetkeks kõrvale ja arutame, mis on tegelikult oluline ?

Esitame küsimuse: mis on looduses peaaegu tunnetuslikud küljed ning mida need arusaamised meile õpetavad sellest, kuidas me peaksime juhtima oma käitumist sellel planeedil?


1. Esimene loodusseadus
• Iga inimene vajab piisavalt toitu, puhast õhku ja puhast vett ning seega peab austama neid sümbiootilisi looduse protsesse, mis on nende vajaduste jaoks olulised.

Enamik inimesi tänapäeval ei saa aru või ei arvesta looduse vastastikust seotust ning protsesside jada, millest meie toit, õhk ja vesi tulevad. Kui me aga tunnistame, uurime ja õpime nendest protsessidest, siis viib loogiline mõttekäik koos suunavate järeldustega meid sobilikemate käitumiste poole, mis aitab meie vajadusi rahuldada.


Näiteks on vesi ja õhk loomulikud külluslikud planeedi ressursid, mille allikad nõuavad ainult meie, inimrahvastiku, hoolt ja säilitamist.

Kahjuks on meie impulsiivne ja lühinägelik kasumisüsteem tekitanud olukorra, kus kõlblikku vett ähvardab nappuse kriis, sest tööstus jätkab looduse reostamist igal sammul.



• Looduse protsesside sümbiootilistesse seostesse on sisse ehitatud raamistik, millele pääseb ligi arusaamisega sellest, kuidas maailm tegelikult töötab, teadusliku uurimise kaudu.

Väga lihtsalt öeldes …

• Meie käitumist peaks juhtima eesmärk optimeerida neid tingimusi, nii palju kui võimalik, mis säilitavad ja maksimeerivad meie elu vajaduste kvaliteeti ja küllust.

Kahjuks seda ei toimu. Tõsiasi on see, et meie jätkusuutlikkust ähvardavad meetodid, mida praegu kasutame. Rahandussüsteem jätkab tegutsemist lühiajalise kasu nimel pikaajalise hävitustöö arvelt.


Nagu ütleb loodusseadus: meil on vaja kõrge kvaliteediga õhku, toitu ning vett ellujäämiseks. Seega peame üle saama harjumustest, mis häirivad või tekitavad soodumuse häirimiseks looduse sümbiootilisi protsesse, mis tagavad meile meie põhivajadused.

Kui me ei tee seda, siis selle seaduse eiramise tagajärjed võivad meid viia punkti, kust pole enam tagasiteed looduse vaatenurgast ning seega oleks inimrassi püsimajäämine küsimärgi all.


2. Teine loodusseadus:
• Ainuke konstant on muutumine ning inimeste arusaamad on pidevalt üleminekufaasis.

Ei ole ühtegi asitõendit, mis tõestaks arusaama, et kõik, mis me täna tõeks peame on ka tulevikus nii. Samas kui mõned uuritud loodusnähtused võivad praeguste teaduslike tõendite põhjal tunduda peaaegu tunnetuslikud, siis iga arusaama üksikasjad muutuvad alati, sest meie analüüsimeetodid ja –tööriistad muutuvad ning loodetavasti arenevad pidevalt.

Nagu ütles C. J Keyser:

`` Täielik kindlameelsus on harimata mõistuste ning fanaatikute privileeg. ``

• Intellektuaalne muutumine on pidev ning inimesed omakorda peavad hoidma võimalikult avatud meelt uue informatsiooni suhtes, isegi kui see paneb proovile selle isiku identiteedi.

Kõik, mida me teame ja millest mõtleme, on ainult tõenäosused ning tänapäeva analüüsimeetoditega, mis on tõestanud omavat ennetavaid kasusid ühiskonnale pikkade perioodide vältel, suudame hinnata oma arusaamu ja uskumusi muutuval ja nihkuval skaalal, ulatades kõige vähem tõenäolisest kuni kõige tõenäolisemani. See ei põhine ainult inimeste arvamusele või subjektiivsusele, vaid tugevale tagasisidele loodusest. Ning see punkt toob meid teadusliku meetodini.


Teaduslik Meetod

Loodusel on endal reeglid, mis ei suuda tunnistada või mis ei hooli sellest, mida sina või keegi teine tahab tõe pähe võtta. Võttes seda arvesse on meie enda huvides õppida ja meelestada end loodusega nii palju kui võimalik. Kõige tuntum meetod loodusseaduste arvestamiseks ning rakendamiseks on Teaduslik meetod.

Teaduslik meetod koosneb sisuliselt kolmest sammust:

1. Uue idee või probleemi ära tundmine, mis vajab lahendamist.
2. Loogilise mõttekäigu kasutamine hüpoteesi loomiseks. Võttes arvesse kogu saadaval olevat infot
3. Ning selle hüpoteesi katsetamine vaatluste kaudu reaalses maailmas.

Teaduslik meetod on see, mis on inimestele kui liigile võimaldanud arusaamise endast ning tegelikust maailmast.

Dünaamiline tasakaal

Dünaamiline tasakaal tekib siis, kui kaks või rohkem vastanduvat protsesse kulgevad sama kiirusega. Reaalses maailmas eksisteerib tasakaal, mis dikteerib teatud tasemel võimalusi, mis on saadaval nende organismide jaoks, kes kasutavad olemaolevaid ressursse elus püsimiseks.

Arvestades meie planeeti, siis meie nimetaks seda Maa kandevõimekuseks.

Inimese tegevus planeedi dünaamilise tasakaalu majandamises on tähtis algmuutuja, mis puudutab ühiskonda, ning see saab tulla ainult arusaamast, milline on Maa tegelik kandevõimekus.

• Inimeste vajadused peavad olema planeedi ressurssidega tasakaalus.

Seda arvestades uurime, mida me teame või saame järeldada saadaval olevatest planetaarsetest ressurssidest.

Ühiskonna põhialused koosnevad järgnevatest:
1. Energia
2. Tööstuslikud ja tehnoloogilised toormaterjalid
3. Toit, õhk ja vesi

Energia

Energia on tänapäeva ühiskonna nurgakivi. See on üks kriitilisemaid tegureid ühiskonna toimimiseks. Nafta ja fossiilkütuste ajastu koos sellest tuleneva reostusega hakkab lõppema. Enam ei ole vaja põletada fossiilkütuseid, välja arvatud ainult kasumi eesmärgil, mis hoiab uusi ja puhtaid energialiike eemal.

Teadke, et viimane asi, mida energiatööstus tahab, on küllus, sest see kajastub kasumi vähenemises rahandussüsteemis.

• Üks tähtsamaid energiaallikaid, mida peaks tunnustama, on geotermiline energia. MIT ( Massachusettsi Tehnoloogia instituut ) 2006. aasta aruande järgi: on praegu võimalik ülemaailmselt koguda 2 tuhat zettadžauli (200x 10 astmes 22 J ) energiat. Kõikide maailma riikide energia tarbimine on ainult pool zettadžauli aastas. See tähendab, et 4000 aasta jagu energiat saaks kohe kasutada ainuüksi selle meediumi kaudu.


• Mis puudutab tuuleenergiat, siis 2005. aasta Stanfordi ülikooli uurimus, mis avaldati geofüüsika uuringu ajakirjas, ning kus leiti, et kui ainult 20% potentsiaalsest tuuleenergiast võtta kasutusele, siis see kataks kõik planeedi energiavajadused.


• Mis puudutab päikeseenergiat, siis iga-aastane päikesekiirguse hulk, mis jõuab Maani, on rohkem kui 10 000 korda suurem meie aastasest energiavajadusest. Alates lihtsatest päikesepaneelidest, mis suudavad energiat akudesse koguda või võtta erakasutusse, kuni täismõõtmeliste päikeseenergiajaamadeni- tekib pidevalt uusi tehnoloogiaid, mis suurendavad potentsiaali. Nüüd on isegi uus võimalus, mis võimaldab päikeseenergiat otse kosmosest saada, ilma et ilmastik mõjutaks, sest kosmoses on päike pidev.


• Vähem tuntud on loodete energia, mis tekib ookeani tõusudest ja mõõnadest. Paigaldatud turbiinid, mis suudavad seda liikumist kinni püüda, toodaksid energiat. Ainuüksi Ühendkuningriikides on 42 võimalikku kohta selleks, ennustades, et 34% kogu Ühendkuningriikide energiat võiks tulla ainuüksi loodete energiast.


• Palju efektiivsem on aga lainete energia, mis tekib ookeanide pinnapealsetest liikumistest, ning mille potentsiaali hinnatakse kuni 80 000 TV/h aastas. See tähendab, et 50% kogu planeedi energiavajadusest saaks toota sellest ühest meediumist.


Vaadates kõiki neid valikuid, siis energia ei ole muud kui külluslik sellel planeedil. Ainuke põhjus, miks inimesed arvavad, et see võib olla puudulik, on rahandussüsteemi strateegiline kalduvus tekitada vähesust.


Tööstuslikud ja tehnoloogilised toormaterjalid

Nii palju kui me teame, siis pole kunagi tehtud täielikku geoloogilist uurimust Maa mineraalide ja elementide kohta- ainult piirkondlikud. Seda peab tulevikus tegema, et mõista sisemist dünaamilist tasakaalu.

Hoolimata sellest, sisaldab Maa kandevõimekusest arusaamine 3 komponenti:

1.Teadmine, mis Maal täpselt on elementide ja materjalide osas.
2.Kui kaugel on tehnoloogia sünteetiliste aseainete tootmise osas teatud elementide ja materjalide jaoks.
3.Ja kuidas ühiskond organiseerib ja majandab oma ressursside kasutust.

1. Esimene asi, mis tegema peame on täielik uurimus kogu planeedi ressurssidest. See annab meile võtmeinformatsiooni selle kohta, kuidas edasi liikuda oma tegevusega.

2. Mis puudutab vähekülluslikke materjale, siis aseainete leidmine on alati tähtis eesmärk. Paljudel tänapäeva tööstuslikel materjalidel on olemas sünteetilised vasted. Teaduslikul probleemide lahendamisel on fookus selles osas väga tähtis. See selge, peaksime aru saama, et enamike toormaterjalide puudus on seotud töö hulgaga, mis pannakse aseaine leidmiseks.

3. Palju tähtsam kui aseained on meie ressursi kasutamise muutuv laad. Tootmisvõimsus on meeletu võrreldes minevikuga. Tehnoloogia abiga suudame toota rohkem väiksema arvu inimestega ning kiiremini kui eales varem.

Sellises terve mõistusega ühiskonnas

• hinnatakse planeedi toormaterjale ( ressursse )
• tööstust organiseeritakse kui tervikut, et toota vastavuses sellega, mis on saadaval
• ning iga toode kavandatakse kestma nii kaua kui võimalik, tekitades vähem tööstuslikke jäätmeid ning ka ressursside säilitamist.


Toit, õhk ja vesi

Mis puudutab toidu tootmist ning vee säilitamist, siis tulevad mängu samad rahandussüsteemi probleemid nagu reostus, kulude kärpimine ning puudus.

Vesi katab 70% Maa pinnast. Tehnoloogilised saavutused nagu soolade eemaldamine suudab magevett tekitada nii mereveest ning isegi riimveest pöördosmoosi kasutades. See on veel üks näide sellest, kuidas tehnoloogia on sama tähtis osa ressursside kasutamisest, kui ressursid ise


Arusaam, et kasutatavast veest on puudus, on tõsi ainult siis, kui arvestada praegust piiratud meetodite kasutust koos massilise tööstusliku reostusega, mis toimub iga päev.

Toidu tootmine suureneb samuti tänu tehnoloogiale, luues palju uusi kultiveerimismeetodeid.

Näiteks kuritarvitatakse Maa pinda rikkudes mullakihti erinevate põllumajandusmeetoditega. Mõnede uurimuste kohaselt hävib pindmine mullakiht 1% aastas. Samas kui Rahvuslik Teaduste Akadeemia on kindlaks teinud, et USA põllumaad kaovad erosiooni tõttu 10 korda kiiremini, kui võtab aega selle taastumine.

Õnneks on teadlased välja mõelnud uut tüüpi mullata põllumajanduse nimega Hüdropoonika. See uus vahend pakub inimkonnale palju võimalusi. Mitte ainult kompenseerides seda kahju, mida me tekitanud oleme, vaid ka laiendades võimalusi, kus ja kuna saab toitu kasvatada


Hüdropoonilise põllumajandusega saame sisuliselt toitu kasvatada otse keset kõrbet koos õige niisutusega või põhjavee kasutamisega. Põhimõte on selles, et toidu, õhu ja vee puudus on meie endi teha.


Kui me otsustame intelligentselt ja strateegiliselt oma tootmist ja säilitamismeetodeid reguleerida, samal ajal leiutisi täielikult ära kasutades tootmisvõimekuse maksimeerimiseks ning vähendades jäätmeid ja ebatõhusust, suudame katta kõikide inimeste vajadused mitmekordselt.