Ka see aasta toimub ülemaailmne Zeitgeisti päev, mille eesmärk on tutvustada ressursipõhise majanduse ideid ning Zeitgeisti Liikumist. Saab vaadata filme, osaleda huvitavates aruteludes ning kohtuda uute inimestega.
Eestis toimub üritus 11. märtsil kell 12.30 Tallinna Tehnikaülikoolis, samas kohas, kus eelmine aasta (ruum VII-226).
Kavas on näidata järgmisi filme:
-Story of stuff
-Zeitgeist: Moving Forward (Zeitgeist: Edasiminek), kell 14
-Who is Peter Joseph, kell 18
Tuleb ka esitlus teemal "Kuidas sõltuda vähem sissetulekust".
Stiimul Teooria väidab, et kasumivajadus annab inimestele või organisatsioonidele motivatsiooni uute ideede ja toodete loomiseks, mida turul müüa. Eeldatakse, et kui inimesed poleks motiveeritud raha saamisest, siis ei leiutataks midagi ning ei toimuks ühiskonna arenemist.
Samas tuleb ära mainida, et leidub inimesi, kes arvavad, et kui raha ei oleks stiimul, siis ei oleks arukaid inimesi ja ühiskond taandareneks, sest keegi ei viitsiks midagi teha.
Kõige võimsamad panused teinud just inimesed, kes eiolnud rahast mõjutatud.
Kas Martin Luther King jalutas mööda Birminghami tänavaid raha pärast, kui rassistid teda kividega loopisid? Arstid on teinud operatsioone, millega on aidatud haiget, kes ise või kelle pere ei suudaks seda kinni maksta. Kui see motivatsiooni tekitav teooria oleks tõene, siis me ei näeks tänapäeval vabatahtlikkust. Järelikult see loogika ja see teooria on vale, et inimene ei taha ilma rahata mitte midagi kasulikku teha.
Motivatsiooniteooria looja
Ameerika psühholoog Abraham Maslow (1908 – 1970) on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja. Inimvajaduste hierarhia on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem:
Füsioloogilised vajadused – seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus
Turvalisusvajadus – vajadus kaitstuse järgi (peavari, ühiskond
Armastus- ja kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse
Tunnustusvajadus – vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele
Eneseteostusvajadus – vajadus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi.
Kordagi pole nimetatud, et inimene vajaks motivatsiooniks raha.
Heategevus
Organisatsiooni Médecins sans frontières kaudu, riskivad arstid vabatahtlikut arengumaades oma eluga, et osutada arstiabi kohtades, kus see pole kättesaadav. Maailmas on palju vabatahtlikke, kes on nõus teisi ilma tasuta aitama. Pole vaja isegi kaugelt otsida, sest Eestis osales ju Teeme Ära raames 50 000 inimest, kes vabatahtlikult koristasid teiste prahti. Samuti on olemas Õnnepank, kus inimesed teevad heategusid teistele ilma rahata. Iga päev teevad üle maailma miljonid inimesed üldsuse huvides vabatahtlikku tööd. 1992. aastal avaldatud küsitluses oli 50% USA täiskasvanutest nõus heategevust tegema sotsiaalsetes tegevustes keskmiselt 4,2 tundi nädalas ning kokku 20,5 miljardit tundi.
Isiklik motivatsioon
Mõelge kas või iseenda peale, kui teil on mingi hobi nagu näiteks pildistamine, leiutamine, tantsimine, käsitöö, looduseuurimine või midagi muud, siis miks te seda teete ja kellele. Kas te teete pilte ainult endale vaatamiseks või müümiseks? Ei, Eesmärk on ikka teistega jagada enda loomingut ja püüda pidevalt edasi areneda.
Samuti leiutab meistrimees kõikide jaoks vajalikke asju mitte ainult endale. Tantsija ei taha samuti ju üksi omaette tantsida, ta tahab teistele näidata, mida oskab, ja sellega pakub ta naudingut ka teistele. Sama kehtib käsitöölise kohta. Ka looduseuurija tahab oma avastused teistele teatavaks teha ja ta ei uuri loodust selleks, et raha teenida või mingeid muid hüvesid saada.
Uudishimu ja eneseteostusvajaduson need, mis viivad inimkonda edasi.
Raha paratamatus praegu
See, et me vajame raha, on süsteemist tingitud, kuna kõik on rahaga seotud. Tegelikkuses tahame neid asju, mida raha eest saame osta. Miks mitte luua ühiskond, kus inimesed teevad otse eluks vajalike asjade eest tööd. Vajadused nagu: söök, jook, peavari ja energia. Selle nimel on iga terve mõistusega inimene valmis end liigutama, sest need tagavad elu ja ühiskonna toimimise. Tuleb arvestada sellega, et rahandusega kaasneb palju negatiivset nagu näiteks tahtlikult tekitatud nappus, mis omakorda tekitab kasumi, nälja, sõja, kihistumise, korruptsiooni jne.
Kasumipüüdlus on peaaegu alati inimhuvidest eespool. Vaadates vähkitekitavaid lisaaineid, mida lisatakse toitudele, ning kallid ravimid, mida toodab tervishoiutööstus (kohati tuhandeid kroone maksvad) on selge, et kasumistiimul on kahjulik.
Rahandussüsteemis on probleemidel ainult siis lahendus, kui nende lahendamisest saab kasu teenida. Olulised probleemid, mis vajaks lahendamist jäävad lahendamata.
Tõsi on, et raha paneb tegema, aga enamik ideid ja tooteid on selleks, et teenida raha, mitte aga olla kasulikud ja edasiviivad tervele inimkonnale. Pealegi tekitab kasumivajadus korruptsiooni ja teisi negatiivseid käitumismustreid ühiskonnale.
Rahamajandus on kahjulik tervele inimkonnale. Me toodame tooteid ja reklaamime neid, et raha teenida.Reklaam on inimese mõjutamine, pannes teda uskuma, et ta vajab teatud toodet ja nii me raiskame ressursse ning kurname loodust. See süsteem hävitab Maa ja seega meie elu.
Iga reaalselt valmistatud toote eluiga peab võimaldama tsüklilise tarbimise püsimajäämise. Teisisõnu peab kõik teatud ajal ära lagunema, et jääks püsima raharinglus, mida on vaja majanduse käigus hoidmiseks .
Planeeritud iganemine on põhimõtteliselt tahtlik efektiivsuse tagasihoidmine, et toode laguneks suhteliselt kiiresti. See toimub tahtlikult tootjate puhul, kes ajastavad toodete lagunemist garantii lõppemisele, kui ka kaudselt, kus tootmises kasutatavad lihtsamad meetodid, nagu odavad materjalid ja kehv disain kajastub kehvas tootes ning selle lagunemine on ainult aja küsimus.
Jäätmete rohkus
Hoolimata vajalikusest tuleb turule tuua pidevalt ja piisavalt uusi tooteid tekitades seega lõppematult jäätmeid.
Vähesus
Kaupade ja teenuste väärtus
Osaliselt määrab kaupade ja teenuste väärtuse pakkumine ja nõudlus. Mida rohkem midagi on, seda vähem on see väärt. Mida vähem midagi on, seda rohkem on see väärt. Vajaolevate ressursside vähesus suurendab kasumit. See tekitab tugevat motivatsiooni hoida ressursse haruldastena. Kui ettevõtted teavad, et nad saavad rohkem raha teenida hoides asju haruldasena, siis kalduvus tahtlikult piirata tootmist või valetada saadavalolevate ressursside kohta on suur.
Rahandussüsteem tasustab mehhanisme nagu vähesus ja kehv vastupidavus.
Isegi veel vastikumalt saab kasumit teenida keskkonna reostuse tagajärjel tekitatud puudusest, nagu näiteks see, mis toimub praegu meie veevarudega. Veevarusid reostatakse ja poes müüakse vett.
Kasumi olulisus
Rahandussüsteemi tähtsaim motiveeriv põhimõte on kasum või üldisemalt sissetulek. Kõik inimesed üritavad saada sissetulekut.
Kasumi vajadus tekitab kolme väga negatiivset mõju ühiskonnale:
Üldine kuritegevus
Väikevargustest kuni ebaseadusliku müügi, pettuse ja röövini.
1990ndatel tehti MervaFowles`i uurimus, mis leidis, et töötuse kasvades kasvab ka kuritegevus.
Inimene, kes elab puudustkannatavas keskkonnas, kus on vähe ressursse, kehv haridus ning vähe võimalusi tööd leida, teeb lihtsalt seda, mida vaja, et elus püsida. Samas kui neuroos (närvisüsteemi psüühilise talitluse häire), mis tekib selle stressi tõttu, viib tihti vägivaldsete ja ühiskonda ründavate tegudeni.
Teisisõnu tekitab keskkond inimese käitumise.
Kuritegevus on pidev, sest kapitalismis ei saa kunagi kõigil olla töö.
Ettevõtete kuritegevus
Peamiselt seotud kasumiga ning jaguneb:
planeeritud iganemine
monopolide kokkumäng
turu manipuleerimine
alltöövõtt
hinna kokkulepped
tööjõu ärakasutamine
valitsuse salakokkulepped
Ettevõtjate himu kasumi järele ei erine pisikurjategija vajadusest ellu jääda. Samal ajal kui viimane sooritab kuritegusid ellujäämiseks, siis ettevõte sooritab kuritegusid sellepärast, et veelgi rohkem kindlsutada oma võimupositsiooni, eluviisi ja rikkust.
Valitsuse kuritegu on kõige komplekssem ja keerulisem käitumisvorm, sest ettekujutust valitsusest muudavad väga valdavad väärtused.
Valitsuse kõige suurem kuritegu on sõja kasutamine valitsust toetavate ettevõtete ning rahalise kasu nimel. Nagu ütles kahekordne Aumedali saaja Major Smedley D. Butler:
"Sõda on äri. Ja on alati olnud. See on arvatavasti kõige vanem, selgelt kõige kasulikum ning kindlasti kõige õelam. See on ainuke, mis on ulatuselt rahvusvaheline. See on ainuke, milles kasumit arvutatakse dollarites ning kahjusid eludes."
Sõjal on tänapäeval kolm põhilist motivaatorit:
Tööstuslik ärikasum (maksimeeritud eliidi jaoks)
Ressursside omandamine või vargus (nagu toimus Iraagis ja Afganistaanis)
Strateegiline geopoliitiline paiknemine (kergendamaks edasist tööstuslikku kasumit ning ressursside vargust)
Sõda on arvatavasti suurim haigus, mida on tekitanud vara- ja võimuiha. Valitsus koos oma ajupestud mõrvarite meeskonnaga käepärast on seotud kõige kõrgema enesealalhoiuvormiga.
Rahandus
Õpetlik video, mis näitab, et raha on võlg ja miks seda süsteemi on vaja muuta.
Kahjuks pakub video rahandussüsteemisisese lahenduse, mis ei lahenda probleeme nagu, korruptsioon, kuritegevus, sõjad ja tehnoloogilise töötuse probleemi, mis tulevikus kasvab.
Ameerika poliitik Ron Paul on mitmeid kordi rõhutanud, et see rahandussüsteem ei toimi ja selle lappimine on mõttetu.
